Ohcejogas čuvvo beaivváža sevnnjodeami gaskavahkkoeahkeda. Báikki ala ledje čoahkkanan badjelaš 40 olbmo. Beaivváš sevnnjodii ikte Ohcejogas sullii 85 proseantta.
Dáhpáhusa ledje ordnen báikkálaš nástediehtaga searvi Ursa ovttas anárlaš Taivo Planetarium -fitnodagain. Helssega Ursa fas veahkkehii oažžut ESA Eurohpa gomuvuođa searvi Léonis čájehit gova go beaivváš dievaslaččat sevnnjoda Espánnjas, muitala Juhani Harjunharja, Ohcejoga Ursas.
– Jurdda beaivváža sevnnjodandáhpáhusa ovttas vásiheapmái šattai das, go mis ii giige beassan Espánnjas čuovvut dievaslaš sevnnjodeami. Nuba mii jurddašeimmet ordnet deikke dáhpáhusa, gos oaidnit 85 proseantta sevnnjodeami, čilge Harjunharja.
Ohcejogas sáhtii čuovvut maiddái dievaslaš beaivváža sevnnjodeami Léonis, Spánias šearpma bokte bálddalagaid Ohcejoga sevnnjodemiin. Harjunharja lei ovttas Mikko ja Xiaoyun Suomisen bidjan guokte teleskohpa hotealla šilljui, dain nubbi suonjardii vilgesloavdagii ja nuppis fas sáhtii geahččat dáhpáhusa almmá suodjelásaid haga.
– Dát 85 proseantta sevnnjodeapmi lea oalle hárvenaš dán guovllus. Sávvamis olbmot ožžo govaid muitun dáhpáhusas, dadjá Harjunharja.
Báikkálaččat illudedje čuovvut dáhpáhusa
Helssetlaš Hanna Guttorm máttut leat Bárššis Ohcejoga gilážis. Son deaivvai leat galledeamen ruovttuguovllus, go fihttii beaivváža sevnnjodeami čuovvundáhpáhusa. Su mielas lei miellagiddevaš oaidnit, mo mánnu gokčá beaivváža.
– Duođai mii eat oaidnán dan mánu, muhto mii goittot oinniimet mánu suoivana beaivváža ovddas. Dat lea imašlaš, ahte lea seamma sturrosaš, ahte duođai beaivváš manná dan mánu duohkai, dadjá Guttorm.
Guttorm lea ilus, go beasai oaidnit dáhpáhusa. Balvvatge eai hehtten, vaikko dálkeeinnostusa mielde galggai leat balvadálki.
– Mun lean hui ilolaš das. Šattai áibbas jalahas dálki nu, ahte beasaimet dan oaidnit.
Ohcejohkalaš Niilo Vuomajoki lei maid boahtán čuovvut beaivváža sevnnjodeami. Su vuordámušat ollašuvve, go dakkár dáhpáhusa ledje ordnen Ohcejohkii.
– Dat lei hirbmat buorre, in mun livčče jáhkkán ahte Ohcejogas lea ná dieđalaš ja buorre dilálašvuohta dan ektui. Dat gal lei miellagiddevaš ja hárveba dakkár beaivvášsevnnjodeami sáhttá deaividit dahje lea vejolašvuohta čuovvut. Jus dievaslaš sevnnjodeami háliida čuovvut, de ferte mátkkoštit gosa nu máilbmái, smiehtada Vuomajoki.
Vuomajoki ávžžuhage olbmuid vuolgit dakkár almmi ja gomuvuođa guoski dilálašvuođaide, jus dat dakkárat beare leat dáppe davvin.
– Dat maid lasiha dieđu luonddus ja eallimis. Erenomážit ealáhatolbmui dat lea hui somás ášši ja dat movttiidahttá.
