Dál loahppagease gánniha doamihit čuohppat gámasuinniid. Gámasuoinnit leat árbevirolaččat geavahuvvon čáhcehiin ja nuvttohiin ovdal go oarjemáilmmi suohkut bohte atnui.
Sámi duojár Mihku Marja-Liisa, Marja-Liisa Laiti lea unnivuođa rájes rádjan gámasuinniid ja dahká dan ainge juohke gease. Sus lea jo dihtosis iežas mánnávuođa ruovttu gáttis Anárjoh siste gámasuoidnebáiki.
Son rávvesta nuorabuid, ahte buoremus áigi čuohppat gámasuinniid lea šaddi mánu áigge. Muhto gos daid gávdná?
– Sieđgga vuol suoinnit leat buot lidnásamosat. Daid ii dárbbaš olu cápmitge. Dat leat sodjan nu ahte oaidná jo menddo, ahte dat leat litna suoinnit, muitala Laiti.
Dasto go gámasuinniid lea čuohppan, de álgá cápminbargu vai dat dipmet vel eambo. Gánnihage ordnet buorre duolba geađggi dan várás, man alde cápmá suinniid. Laiti dadjá, ahte son dovdá jo gieđain, goas suoinnit leat doarvái dipmá.
Cápmima maŋŋá suoinnit čadnojuvvojit máddaga geažes vai gierragat goiket. Dasto go dat leat goikan, de rahppojuvvo vai máddagatge goiket.
– Ja de daid gieđahasaid bidjá jogo seahka sisa dahje ráhkada vierran, jus lea olu čuohppan, čilge Laiti.
Son dadjá, ahte vierran lea buorre seailluhit eandalit go jođiha suinniid fárus meahcis.
Laiti muitala, ahte olbmot lávejit jearahallat sus gámasuinniid. Son láve bovdet sin iežas lusa.
– Gal mun veahkehan ja čájehan gos lea, muhto in mun gal aisttan olles álbmogii gal álgge čuohppat gámasuinniid, dadjala Laiti mojunjálmmiid.
