Juos boađát dán geasi spánnja guorusin ruoktot lubmenreaissus de it leat áidna. Miehtá Sámi olbmot muitalit man fuones luomejahki dál lea.
Tuula-Maija Magga-Hetta Vuohčus láve ovttas oappáinis fitnat guovlaleamen iežaska luomejekkiid, maid sudno eadni lea čájehan.
– No juos ovtta gohpa oaččun de datge livččii buorre. Dat ii leat nu justa ollugo gávnnat, baicce dat ahte beasat bargat.
Son ii láve roggat earáid luomesajiid.
– Luopmánat gávdnojit juos gávdnojit. Finan dušše iežan báikkiin. Juos doppe eai leat luopmánat de dasa ii veaje maidige, lohká Magga-Hetta.
Son lasiha ahte Vuohču guovllus eai leat vel nu dájáskan luopmániin, muhto olgobáikkálaččat goittotge fitnet lubmemin.
Olbmot lubmejit iežaset dárbui
Roavesavvonlaš Hans Olavi Kitti muitala, ahte mannan háve go finai meahcis, de ii oaidnán go golbma luopmána.
– Láven fitnat juohke geasi, ii goassige sáhte guođđit finakeahttá.
Fuones luomešattu sivvan lea Kitti mielas raššuarvi, dat čuolastii visot luomerásiid.
– 30 kilo livčče doarvái dálvvi várás. Juos gávnnan de válddán alccen inge gal vuovdde.
Per Antti Labba muitala Giehtaruohttasis leat seamma heittogis luomedilli dán jagi.
– Luopmánat eai leat dego lávejit. Čuorbmasat leat okta sivva.
Vaikko gávppiin livččii stuorra dárbu luopmániidda, Labbas lea ain stuorát.
– Mii leat nu váibmilat borrat. Juos čoakkán de visot mannet gal ruoktot. Doarvái livčče čuohte kilo, de beasašii juohke beaivve herskkostallat, Labba muitala.
Anárlaš Váábu Maati Uulá Irján, Yrjö Musta láve lubmet juohke geasi sullii 20 kilo. Dán jagi son lea gávdnan luopmániid, vaikko suge mielas Sámi golli šaddá unnibut go dábálaččat.
– Go lean álo ássan dáppe Anáris, de dieđán juohke áidna luomejeakki, ja lean gal gávdnan luopmániid.
Dárbu luopmániidda livččii, dasgo son borrá daid measta juohke iđit.
Son ii šat vuovdde luopmániid, muhto nuorravuođas son lubmii ovtta geasi juoba badjel 300 kilo vuovdimii.
– Ovdal eallin lei dakkár, ahte fertii vuovdit álo ja čoaggit nu olu go vejolaš. Eai dalle lean nu olu geassebarggut, de das oaččui vehá ruđa.
Luopmániid kilohaddi orru leamen dán muttus 20 euro kilos. Musta mielas dat lea menddo unnán go luopmánat eai leat dán geasi nu olu. Su mielas haddi galggašii leat unnimustá 25 euro kilos.
Moaddelot jagi siste Musta lea fuomášan, ahte olbmot eai šat lubme nu olu go dolin.
”Dilli lea heittot go oktage ii leat fállan vuovdit murjjiid”
Luomeoastiide illá fállet luopmániid vaikko miehtá Lappi livččii dál garra dárbu.
Soađegili Sattasis Asko Autio jođiha Lapin Gourmetkokit Oy ja muitala dál leamašan guokte fuones luomejagi maŋŋálaga.
– Idjabuollašat, čuorbmasat ja sosiála media leat bilidan dán hommá. Luomevuovdin dáhpáhuvvá dán áigge eanet neahtas.
Haddin Autio lohka 20 euro kilos leat buorre, dasgo čoaggi dárbbaša boaldámuša eaige buot jeakkit leat olámuttos.
– Dál ferte jearrat boarrásut olbmuin. Dálá áigge lubmejeaddjiid gaskaahki lea čieža-gávccilogi jagi, Autio lasiha.
Suoločielggis báikkálaš fitnodatdoalli Antero Ylävaara máiddái oasttášii luopmániid, go muhtun dušše vuovddášii.
– Buot luopmániid oastit márkanhaddái mat bohtet. Nu olu ii leat vejolaš boahtit ahte eat oasttášedje, lohpida Ylävaara.
Gilbbesjávrri gávpejassii Mikko Rousuige eai leat fállan luopmániid vuovdemassin. Sihke čoaggit ja gaskkusteaddjit eai leat váldán oktavuođa, vaikko suoidnemánu loahpas ja borgemánu álggus luopmánat láddagohtet maiddái su guovllus.
Márkanhaddi lea loktanan sullii vihtta euro mannan jagis. Diibmá kilohaddi lei 15-17 euro kilos.
Dálkkiid lassin okta sivva dasa manin muorjjit eai nu olus olle meahcis gávpái dán jagi ja manin haddi lea loktanan, lea Suoma visumnuppástusat.
