Ohcejoga searvegoddedálu vuovdigohtet čuorvvasgávppis neahtas mihcamáraid maŋŋá. Dan dihtii ledje searvegotti olbmot čoahkkanan maŋimuš háve searvegoddedállui gáfestallat ja oastit smávva gálvvuid.
Báikki alde ledje moaddelot olbmo. Eatnašat moraštedje dálu vuovdima. Olbmuin leat báhcán doppe olu muittut: leamašan rihppaskuvllat, mánáid gásttašeamit, muitodilálašvuođat ja feara mat.
– Dáshan leat visot muittut. Áhku hávdádusat, mánáid gásttadoalut, visot diekkárat, dadjá Ohcejoga ovddeš ássi Eila Laiti.
Olbmot maid smiehtadedje, makkárson atnui dállu boahtteáiggis šaddá ja gos dál sáhttá doallat doaluid.
Ohcejoga báhppa Anu Sorjonen muitala, ahte maŋimuš čoahkkaneami searvegoddedálus leat ordnen morašmielain. Son goittotge illuda, ahte dán jagi divodit báhppala ja girku.
– Lea fiinna ášši, ahte sáhttit doallat báhppala buori ortnegis ja das šaddá dakkár báiki, mii bálvala dán guovllu olbmuid, dadjá Sorjonen.
Boahtteáiggis báhppalis sáhttet ordnet iešguđet doaluid, dego gásttašemiid, muitodilálašvuođaid ja bearašdoaluid, ja dohko čáhket 40–50 olbmo.
Ohcejoga searvegotti dieđáhusa mielde searvegoddedálu doaimmaid leat jo oassái sirdán sihke báhppalii ja davit Áilegasdállui. Nuoraid doaimmaid sirdet geasi áigge gieldda nuoraidlanjaide. Leairraid fas lágidit dás duohko báhppala birrasis dahje ovdamearkka dihtii Anára leairaguovddážis.
Searvegoddeviesu vuvdet seasttuid dihtii
Davvi-Lappi searvegoddeovttastupmi šattai luohpat searvegoddedálus, danin go girku hálddahus lea ávžžuhan searvegottiid miehtá Suoma geahpedit giddodat- ja viessogoluid. Sihke Anára ja Ohcejoga searvegottit leat gártan vihkkehallat, mo buoridit searvegoddeovttastumi ekonomiijadili.
Ohcejogas vuvde jo Njuorggáma rohkosviesu jagis 2024.
Dán giđa girkostivra ja searvegotteráđđi mearridedje Ohcejoga searvegoddedálu vuovdimis. Molssaeaktun lei seailluhit juogo searvegoddedálu dahje báhppala.
Searvegoddedállu lea gárvvásmuvvan 1970-logus ja viiddiduvvon jagis 2002. Báhppal lea gárvvámuvvan jagis 1843 plánen beaggán arkiteakta C.L Engela.
