Geahča video: Sámedikki kulturbálkkašupmi geigejuvvui Maire Saijetsii – Máret Länsman fidne bálkkašumis geassemánus
Sámedikki kulturbálkkašumi oažžuba dán jagi guokte sámi duoji ja kultuvrra bajásdoalli.
Njauddâmneeʹǩǩ rämmše, ko äʹrbbšeellmõš juätkkai še taʹnni: ”Lij vääžnai, što tõt ij puåtkkân”
Meäʹcchalltõõzz tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd päiʹǩǩ-kåʹddneeʹǩǩ vuäǯǯa šeeʹlled luõzz tän ǩieʹzz Njauddâmjooǥǥâst. Luõzz peäss šeeʹlled 20.6.-31.7.2026.
Sosiálamediain geavahit eamiálbmotgovaid oidnosii beassamii – dutki: gážaldagas leat ruhtadansiiddut
Facebookas leat nu gohčoduvvon historjásiiddut, mat juhket govaid maiddái sámiin. Siidduid duohken eai goit leat áššedovdit, geat beroštivčče historjjás.
Ohcejoga gielddahoavda áigu bargat siidobarggu buohccedivššárin Norggas – ”Oaččon das fámu”
Gielddahoavda Päivi Kontio atná dehálažžan vejolašvuođa bargat buohccedivššárbarggu astoáiggis. Gielddaráđđehusas ášši juohká oaiviliid.
Molsugo rievssat šat ivnni, šaddetgo šat sarridat? Heahtá skuvlalaččat smihtte prošeavttas earret eará birasrievdamiid
Dutkit ja árbečeahpit barge ovttas mánáin ja nuorain báikkálaš lundui guoskevaš fáttáiguin. Loahppaboađusin leat plakáhtat mánáide dehálaš šattuin ja ealliin.
Nuõrr kueʹllšiiʹlli âânn huõl dommjooǥǥâs pueʹttiääiʹjest: ”Jõs tõt poott, âlgg smiõttâd kaʹnnat-a pääʹcced dommvoudda”
Njauddâmjooǥǥâst šeeʹlet õinn luõzz, håʹt-i šeellmõõžž rääʹjtummuž ǩiõttʼtõõlât juõʹǩǩ eeʹjj. Nuõrr säʹmmliʹžže luõss lij õhtt mäinn, mõʹnt son jäälast dommvuuʹdest.
Mo ráhkadit ehtalaš rávvagiid duddjomii, vuovdimii ja geavaheapmái? Das ságastallagohtet geassemánus Heahtás
Duodji Akademiija 2027 -prošeavttas maiddái hutket vugiid mo duodjeárbevieru dili sáhtašii nannet Eanodagas, Guovdageainnus ja Ruoŧa beale Gárasavvonis.
Njávdámis buollán Nord1-Market sadjái šaddá ođđa gávpi – gávpejas guoktái čuođit sávaldagat gávppi ođđasit rahpamis
Cuoŋománus buollan gávppi sadjái huksejit ođđa gávppi. Gávpejasat muitalit, ahte plánat leat ovdánan jo gilvalahttimii.
Suoma davimus šibitdoalus lea viimmat ollašuvvan sohkabuolvvamolsun
Máŋgga jagi barggu maŋŋá ođđa nuorra isit, Jani Guttorm váldá doalu háldosis Nuvvosis. Váhnemat loniiga ruđa, vai gánda beassá jođihit mielkedálu.
Sääʹmǩiõl määtt ǩieʹsse jiânnai oummui miõl: Giellagas-instituutt nuõrttsääʹmǩiõl määttaid joba 11 ooccjed
Siõm sääʹmǩiõl universiteʹttmäätt lie õinn ođđ äʹšš da tõʹnt ooccji jõnn mieʹrr lij-i šiõǥǥ miârkk, vuäinn uʹčteeʹl Miika Lehtinen.
Kulturbálkkašumiid oažžut Maire Saijets ja Maarit Länsman eaba máhttán vuordit dákkár fuomášumi
Sámedikki kulturlávdegoddi lea mieđihan jagi 2026 kulturbálkkašumiid anárlaš Maire Saijetsii ja ohcejohkalaš Maarit Länsmanii.
Yle Ođđasat: karusellissa on 5 videota
Ovddeš kommisára: Sápmelaččat galggašedje oahpásmuvvat kommišuvnna raporttaide ja oahppat sierra sámeguovllu historjjáin
Ánne-Sire Länsman evttoha sámeservviide ovdamearkka dihte raporttaid lohkandilálašvuođaid. Sámesearvvi mielas dakkár gáibida oktasaš plána ja ortnega.
Sääʹmǩiõlid jeät haaʹluku piijjâd vuâsttlõõžži – Ǩeäinnkoontâr da Sääʹmteʹǧǧ äigga saǥstõõllâd čuâǥǥaskõõlbin
Säʹmmlaid leʹčči vääžnai, što čuâǥǥaskõõlbin kuâsttjeʹče mäŋgg sääʹmǩiõl, jie-ǥa siõm ǩiõl õõlǥče tuärrad kõskkneez sââʹjest.
Ohcejogas hárjehalle mot doaibmat jus dáhpáhuvvá stuorra johtolatlihkohisvuohta – dehálaš hárjehallat dákkár diliide, dadjá gielddahoavda
Maŋŋebárgga sáhte máŋgasat ruvvestit čalmmiid go skuvlaguovddáža buohta ledje rekčon biillat ja roasmmohuvvan olbmot, muhto dat lei lihkus dušše hárjehus.
Luossadutkit háliidit ovttastahttit sápmelaččaid árbedieđu dieđalaš dihtui – sápmelaš bivdi mielas dát lea ovdánupmi
Sápmelaččaid árbedieđu háliidit veahkkin čoavdit eandaliige dan gažaldaga, mii váikkuha luossanáli rašes dillái.
Eadnivuohta bistá eallima čađa – Marketta Vuolab dovdá maid manaheami bákčasa
Etniidbeaivve ávvudit eadnivuođa. Muhtimiidda dát beaivi buktá maid bávččas áššiid ovdan.
Ovddeš sámeradio bargi Kaarin Somby-Sorvari lea vádjolan – son čuolai bálgá nissondoaimmaheaddjiide, dadjá Juhani Nousuniemi
Kaarin Somby-Sorvari hávdáduvvui lávvardaga 2.5.2026 Gáregasnjárggas.
Saaʹmi siidsååbbar ååcc õinn ođđ piisar – piisarvääʹnn vaigsmâtt sääʹmvaaldâšm tååimaid
Siidsåbbar piisartuâjj leäi ooccâmnalla kueiʹt vuâra, leâša tuõjju jie leämmaž oocci. Ouddooumaž kuâdd huõl, mäʹhtt siidsååbbar pâstt tåimmad.
Eennâm kielâ -čáitáldâh kiäsuttij 25 000 kyessid – sämikielâlâš sistuálust poođij macâttâs
Čáitáldâh moonâi kiddâ vyesimáánu 3. peeivi.
Jezebro áiccai iežas namain musihka, man son ii leat ieš ráhkadan – sáhttá leat dahkujirpmiin ráhkaduvvon bihttá
Rap-artistta Jesse Ruokolainen Spotify-profiilii iđii bihttá, masa son ieš ii leat oasálaš. Spotify lea diđolaš váttisvuođas ja geahččala čoavdit dan.
Mâʹst jiõm mainsteʹče ääkkain: Areena-karusellissa on 31 videota
Ohcejohka dievvá mihcamárvahkus Sámiráđi dáhpáhusaid geažil – gielddas illudit go besset leat dáhpáhusbáikin
Ohcejohkii čoahkkanit árvalusaid mielde badjel 200 oasseváldi. Eandaliige nuoraidkonferánsa lei nu bivnnut, ahte báikkit divve dalán.
Bohccuid GPS-rusttegat lasihit spirevahágiid gávdnoma – geassit ii GPS haga olus jápmán bohccuid gávnna
Okta čilgehus almmuhuvvon spirevahágiid lassáneapmái sáhttá leahkit, ahte goddon bohccot gávdnojit álkibut ođđaáigásaš rusttegiiguin.
Njávdáma Nord1 Market gávppi buollin lei šohkka olles giliservošii, oaidná ránnjágávpejas: ”Rievdada olu giliguovllu”
Njávdáma gávpebuollima maŋŋá gávpešillju lea jaskkodan. Báikegotti olbmuide buollin leamaš šokka.
Suopma ii ane ávkin doarvái sámiid diplomáhttalaš čehppodaga arktalaš ovttasbarggus, oaidná professor
Stubb galleda dál Kanada earret eará árktalaš ja eamiálbmotáššiin, muhto dán galledeamis eai leat sámit mielde.
Njuorggámis beassá dál geahčahit biilla – Taisto Länsman: ”Dathan gal helpe olu”
Suoma davimus biilla geahčahanbáiki Njuorggámis bálvala áššehasaid sullii oktii mánotbajis.
Árra giđđa lea váikkuhan Áŋŋelgeainnu ortnegii – bargomátki sáhttá bistit juoba guokte diimmu
Čievrageaidnu, mii lea vel oasil jieŋas ja suddá beaivvadagas šaddá jođánit roggái ja mohtái. Geainnu alde johtin gáibida gierdevašvuođa.
Sääʹmnuõr jeäʹlle kueiʹt maaiʹlm tiâddjest: mäccmõš domoi avi karriääʹr maaiʹlmest?
Škooul da tuâjai diõtt määŋgin sääʹmnuõrin lij dilemma tõʹst, lij-a-son vueiʹtlvaž siirdčõõttâd säʹmmlai dommvoudda. Seämma ääʹšš teäʹdde SSN ođđ saaǥǥtuõʹllʼjeei Jaakko Toikka aʹrddjid.
Vástit gažadeapmái sámegielagiid media geavaheames
Västid koijâdâlmân sämikielâlij media kiävtust. | Vaʹstted kõõjjõʹsse sääʹmǩiõllsai media ââʹnnmest.
”Eamiálbmotmáinnas illá sodjá Hollywood-ealligovvaforbmii” – Liisa Holmberg guhkesáigásaš niehku filbmaoahpus ollašuvvá
Digitála máinnasteapmi ovdána máilmmes leavttuin ja dál dasa figget oažžut mielde eamiálbmogiid áidnalunddot máinnastanvuogi ja árbevieru.
Sámi Grand Prix 2026: paketissa on 5 juttua
Sámi Grand Prix 2026
Sámi Grand Prix: Red Carpet – Sámi Grand Prix
”Jápmán álbmot ii daga dáidaga” – Kiasma Oktii áidna -čájáhus čuvge sámiid dáládáidaga dili
Oktii áidna -dáládáidaga čájáhusain háliidit vástidit guovtti dárbui: muitalit sámi servošis váldoálbmogii ja maiddái hukset saji sámi dáiddáriidda.
Oovtâviärdásâšvuotâváldálâš haalijd sämmilijd meridiđ jieijâs aašijn – ”ij maiden sämmilijn sämmilijttáá”
Oovtâviärdásâšvuotâváldálâš lii adelâm ovdâskoodán muštâlus, moin láá nelji sämmilijd kyeskee avžuuttâs.
