Neon

10	0 0 0 0 0 8 2
Ne 20,1797
Neon

Neonan emissine spektr

Neonan optine spektr

Neon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ne) om kümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas, VIIIA), tabluden kahtendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Anglijalaižed Uil'jam Ramzai- i Moris Travers-himikad avaižiba neonan il'mas nozoltandan jäl'ghe vl 1898, konz hapanik, azot, argon i kaik il'man jüžmakombad komponentad oliba nozoltadud i čuratud. Nimitihe grekan kelen νέος-sanaspäi (neos) «uz'».

Neon om videnz' element londuses levigandusen mödhe, mail'man massan 0,13 %. Se om äjiden tähthiden koumanz' element vezinikan i gelijan jäl'ghe. Pala Man atmosferas om 18,2 × 10⁻⁶ mülün mödhe, vai 1 / 55 000. Neonan varad Man atmosferas oma läz 7,8⋅10¹⁴ m³^[1]. Neon om lujas harv Man kores, 7 × 10⁻¹¹ massan mödhe.

Fizižed ičendad

Neon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub rusttal elektrojoksusen olendan aigan.

Atommass — 20,1797. Ninevuz (−246 C° lämudel) — 1,204 g/sm³. Suladandlämuz — 24,56 K (−248,59 C°). Kehundlämuz — 27,1 K (−246,05 C°).

Londuseline neon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: ²⁰Ne (90,48 %), ²¹Ne (0,27 %) i ²²Ne (9,25 %). Tetas 16 ratud radioaktivišt izotopad 16..19, 23..34 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemb ratud izotop om ²⁴Ne 3,38 minutad pol'čihodamižen pordonke. Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't päpaloin i kändasoiš hapanikaks, ftoraks vai natrijaks.

Himižed ičendad

Ei ole himižid ühtnendoid, neon om kaikiš inertižemb element mail'mas gelijan kartte. Om vaiše toižetujid segoitesid-klatratoid, oz., vedenke Ne·6Н₂О. Muigotandmär om 0. Neonan ionad oma olmas: Ne⁺, (NeAr)⁺, (NeH)⁺ i (HeNe)⁺.

Kävutand

Neon kävutase segoituses gelijanke okeanavtoiden hengaidusen täht. Kucub asfiksijad korktas koncentracijas. Ottas kävutamižhe vilugoitimiden agentaks tobjimalaz. Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks fil'tracijan abul.

Homaičendad

↑ Химическая энциклопедия (Himine encikolpedii): vižtomine / päredaktor I. L. Knunänc. — M.: Bol'šaja Rossijskaja enciklopedija, 1992. — T. 3. — 639 lp. — Lpp. 209−210. — 50 000 egz. (ven.) ISBN 5-85270-039-8.

Irdkosketused

Neon Vikiaitas

[1] Химическая энциклопедия (Himine encikolpedii): vižtomine / päredaktor I. L. Knunänc. — M.: Bol'šaja Rossijskaja enciklopedija, 1992. — T. 3. — 639 lp. — Lpp. 209−210. — 50 000 egz. (ven.) ISBN 5-85270-039-8.

[1]