Naatrium

11	1 8 2
Na 22,9898
Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Naatrium on maakoores leiduvatest metallidest levikult neljas ja kõige levinum leelismetall.

Naatriumi omadused

Naatriumi reaktsioon veega

Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, seda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 98 °C. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib veega ning üsna mitme lihtaine ja happega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi.

Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.

Naatriumi avastamine

Naatriumiühendid on tuntud antiikajast, kuid esimesena eraldas naatriumi lihtainena Humphry Davy 1807. aastal. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks.

Naatriumi kasutamine

Naatriumi hoiustamine õlis

Metallilist naatriumi saadakse nüüdisajal naatriumkloriidi elektrolüüsil.

Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mida kasutatakse väga palju igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.

Uuritakse naatriumi kasutamise võimalusi akuelemendina liitiumi asemel.

Naatriumi isotoobid

Naatriumil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 23.

Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.

Tema tihedus on 0,97 g/cm³ ja sulamistemperatuur 98 °C. Ta on pehme ja keemiliselt väga aktiivne. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Happest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi.

Vaata ka

• Naatriumioonaku