1988

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1984 | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

1988. aasta (MCMLXXXVIII) oli 20. sajandi 88. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

13. jaanuar – Lee Teng-huist sai esimene Taiwanis sündinud Hiina Vabariigi president.

Veebruar

12. veebruar – 1988. aasta Musta mere rammimisjuhtum: NSV Liidu fregatt Bezzavetnõi rammis Mustal merel Nõukogude territoriaalvetes tahtlikult USA sõjalaeva USS Yorktown. USA väitis, et Yorktown oli lihtsalt läbisõidul.
13.–28. veebruar – toimusid XV taliolümpiamängud Calgarys Kanadas.
20. veebruar – Mägi-Karabahh lõi Aserbaidžaanist lahku ja otsustas liituda Armeeniaaga, mille tagajärjel puhkes kahe riigi vahel relvastatud konflikt.
27. veebruar – Aserbaidžaanis Sumgaiti linnas tapeti üle 30 Armeenia päritolu inimese.
29. veebruar – avaldati dokumendid, mis tõestasid Kurt Waldheimi seost Teise maailmasõja ajal toimunud küüditamistega.

Märts

6. märts – Briti eriväed tapsid operatsiooni "Flavius" käigus kolm Ajutise Iiri Vabariikliku Armee vabatahtlikku, kes sepistasid vandenõud Gibraltaril toimuva Briti sõjaväeparaadi ajal pommi õhkamiseks.
8. märts – Kaaperdati Irkutskist Leningradi teel olnud Aerofloti reisilennuk. Kaaperdaja nõudsid lennuki lendamist Londoni, kuid piloodid maandasid lennuki Soome piiri lähedal Nõukogude sõjalennuväebaasis, kus lennukit ründas rünnakurühm. Intsidendis hukkus neli pantvangi ja seitsmest viis kaaperdajat sooritas enesetapu.
13. märts – ajalehes Sovetskaja Rossija ilmus Nina Andrejeva kirjutis "Ma ei saa loobuda põhimõtetest".
13. märts – Milltowni kalmistu rünnak: Lojalist ründas Belfasti Milltowni kalmistul Põhja-Iirimaal kolme PIRA liikme matuste ajal relvade ja granaatidega leinajaid. Kolm meest hukkus ja 70 sai haavata.
13. märts – Jaapani Hakodate ja Aomori linna vahel avati Seikani tunnel, mis oli avamise ajal maailma kõige sügavamal paiknev ja pikim tunnel.
14. märts – maailmas tähistati esimest korda pii päeva.
16. märts – Iraagi õhuvägi ründas mürgigaasiga Iraagi Kurdistanis Halabja linna, tappes hinnanguliselt 3200–5000 inimest.
25. märts – Bratislavas toimus kommunismivastane meeleavaldus.

Aprill

14. aprill – Nõukogude Liit kirjutas alla kokkuleppele Nõukogude-Afganistani sõja lõpetamiseks.
14. aprill – USA sõjalaev USS Samuel B. Roberts sõitis Iraani meremiini otsa.
28. aprill – Hawaii saartel Hilost Honolulusse teel olnud Aloha Airlinesi lennukis toimus plahvatus, mis rebis lennukil katuse osaliselt küljest. Hukkus üks ja sai vigastada 65 inimest.

Mai

6. mai – Norras Brønnøys sõitis väikelennuk vastu uduga kaetud mäge Torghatteni. Hukkusid kõik pardal viibinud 36 inimest.
8. mai – François Mitterrand valiti teiseks ametiajaks Prantsusmaa presidendiks.
14. mai – Stockholmis toimus XI Eesti laulupidu Rootsis.
15. mai – Nõukogude-Afganistani sõda: Nõukogude väed hakkasid Afganistanist taanduma.

Juuni

1. juuni – Jõustus USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud keskmaa-tuumajõudude piiramise leping (INF-leping).
10.–25. juuni – Lääne-Saksamaa võõrustas Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis. Euroopa meistriks tuli esimest korda Holland.
23. juuni – NASA teadlane James Hansen tunnistas senatis, et Maa kliima soojeneb.
26. juuni – Nõukogude Liidu juudid tulid Moskva tänavale, et nõuda õigust emigreeruda, kuid miilits viis nende juhi paari minuti jooksul ära.
27. juuni – Pariisis hukkus Gare de Lyoni rongiõnnetuses 56 inimest.

Juuli

3. juuli – Ameerika sõjalaev Vicennes tulistas Pärsia lahe kohal alla Iraani reisilennuki Airbus A300, hukkusid kõik pardal viibinud 290 inimest.
6. juuli – Põhjamere Suurbritannia sektoris toimus maailma esimene naftaplatvormiõnnetus, kui gaasilekke tõttu plahvatas Piper Alpha naftaplatvorm. Õnnetuses hukkus 167 inimest.

August

2. august – Nõukogude sõjaväevõimud avalikustasid USA kaitseministrile Frank Carluccile uue ülisalajase pommitaja loomise plaani.
8. august – Birmas algasid meeleavaldused, protestid ja mässud üheparteilise võimu vastu.
12. august – Sein Lwin astus pärast kolm päeva kestnud massimeeleavaldusi tagasi Birma presidendi kohalt ja kõigist teistest riigiametitest.
17. august – Lennuki plahvatamise tagajärjel hukkusid Pakistani president Muhammad Zia-ul-Haq ja USA suursaadik Pakistanis Arnold Lewis Raphel.
20. august – Relvarahuga lõppes ligi kaheksa aastat kestnud Iraagi-Iraani sõda, mis nõudis enam kui miljon inimelu.
20. august – Põhja-Iirimaal Briti sõdureid kandnud buss langes Ajutise Iiri Vabariikliku Armee pommirünnaku ohvriks. Hukkus kaheksa ja sai vigastada veel 28 sõdurit.

20. august – Metsatulekahju Yellowstone'i rahvuspargis hävitas ühe päevaga enam kui 610 km² metsa.
28. august – Ramsteini lennuettenduse katastroof: Itaalia õhujõudude lennuk põrkas Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis toimunud lennuettenduse ajal õhus kokku kahe teise lennukiga ja kukkus vaatajate hulka. Õnnetuses hukkus 70 ning sai vigastada üle 500 inimese.

September

10. september – Saksamaa 19-aastasel tennisistil Steffi Grafil õnnestus läbi aegade kolmanda naistennisemängijana võita ühe aasta sees neli suure slämmi turniiri.
13. september – Orkaan Gilbert tugevnes senise ajaloo kõige tugevamaks Atlandi ookeani orkaaniks.
17. september – avati XXIV suveolümpiamängud Seoulis Lõuna-Koreas.
29. september – NASA jätkas pärast Challengeri katastroofi kosmosesüstikulende: missioonile saadeti kosmosesüstik Discovery STS-26.

Oktoober

13. oktoober – radioaktiivse süsiniku meetodil tõestati, et Torino surilina on võltsing, mis pärineb keskajast.

November

2. november – Robert Tappan Morris lasi tahtmatult interneti lahti esimese arvutiussi.
5. november – Ursula Wallberg valiti Eesti Rahvusnõukogu esimeheks.
15. november – Palestiina Vabastusorganisatsioon kuulutas välja Palestiina riigi.
15. november – Nõukogude Liidu kosmoselennuk Buran tegi kaks mehitamata tiiru ümber Maa. See jäi Nõukogude Liidu ainsa kosmoses käinud taaskasutatava kosmosesõiduki ainsaks lennuks.

Detsember

1. detsember – Neli meest hõivasid Nõukogude Liidus Ordžonikidzes (praegune Vladikavkaz) koolibussi 30 lapse ja ühe õpetajaga. Pantvangidel õnnestus pääseda alles pärast seda, kui röövijad oli vastutasuks saanud lennuki Iljušin Il-76 ja lunaraha.
2. detsember – Pakistani peaministriks nimetati Benazir Bhutto, kellest sai esimene naispeaminister islamiriigi eesotsas.
7. detsember – 6,8-magnituudises maavärinas Armeenias hukkus 25 000–50 000 inimest.
20. detsember – Viinis võeti vastu ÜRO konventsioon narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku kaubitsemise vastu.
21. detsember – Lockerbie katastroof: Šotimaal Lockerbie kohal plahvatas PanAmi lennuk, hukkusid kõik 259 pardalolnut ja 11 inimest maapinnal.

21. detsember – Maailma suurim lennuk Antonov An-225 "Mrija" sooritas esmalennu.
22. detsember – Brasiilia ametiühingu juht ja keskkonnaaktivist Chico Mendes mõrvati oma kodus Xapuris.

Sündmused Eestis

5. jaanuar – EKP KK büroo võttis vastu otsuse "natsionalismi ilmingutest Eestis".
15.–16. jaanuar – EKP Keskkomitee poliitharidusmajas Tallinnas toimus Eesti NSV kolhoosnike 3. kongress 842 delegaadi osavõtul. (Kaks varasemat kongressi olid toimunud novembris 1948 ja oktoobris 1969.) Kongress valis Eesti NSV Kolhooside Nõukogu ja üleliidulise kongressi delegaadid. "Eesti NSV kolhoosnike III kongress toetab täielikult NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprillipleenumil alustatud revolutsioonilisi ümberkorraldusi meie paljurahvuselises riigis, mis on suunatud sotsialismi ülesehitamise leninlike põhimõtete järjekindlale elluviimisele."
21. jaanuar – 14 kodaniku üleskutse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks, eesmärgiks Eesti iseseisvus ja kommunistliku režiimi lõpp.
28. jaanuar – Eesti NSV-s kehtestati demonstratsioonide ja miitingute vastane seadus.
2. veebruar – Tartus tähistatavat Tartu rahu aastapäeva nurjama saadetud miilitsaüksused oli väljas kilpide ja koertega.
19. veebruar – ajalehes Rahva Hääl ilmus nn 49 kiri, mis kutsus üles vägivallast hoidumisele.
24. veebruar – toimus Eesti Vabariigi 70. aastapäeva rahvakogunemine Tammsaare kuju juures Tallinnas koos võimude korraldatud palaganiga (Mati Talvik, Ahto Vellamaa, Harri Lumi, Gabriel Hazak, Trivimi Velliste).^[1]
24. veebruar – Otepääl andis oma esimese kontserdi rokkansambel Terminaator.
25. märtsil – kõnekoosolekud Tallinnas Tammsaare monumendi juures, Tartus, Võrus ja Pärnus, nõuti küüditatute nimekirjade avalikustamist.
1.–2. aprillil – loomeliitude ühispleenum Tallinnas, kõlasid ka iseseisvuse nõuded, kuid ennekõike tauniti Karl Vaino juhtimisstiili.
13. aprill – Edgar Savisaar tegi Eesti televisioonis ettepaneku moodustada Rahvarinne Perestroika Toetuseks.
14.–17. aprill – Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi taas avalikkuse ette Eesti sinimustvalge lipp.
26. aprill – asutati Eesti esimene aktsiaselts Baltservice.
1. mai – roheliste kolonn murdis Tallinnas võimude korraldatud maiparaadile, sinimustvalget sümboolikat kandnud Valev Kruusalu peeti võimude poolt kinni. Võrus tuli Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 välja juba suure sinimustvalgega.
14. mail – Tartu X levimuusikapäevadel kanti ette Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud.
14.–15. mai – esimene roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?".
23. mai – ametlikult asutati Eesti Roheline Liikumine, esimeheks sai Juhan Aare.
29. mai – MRP-AEG liige Lagle Parek kutsuti Moskvasse, kus USA president Ronald Reagan võõrustas Nõukogude dissidente.
31. mai – Ardo Keskküla, Rein Õunapuu ja Einar Soone tegid ettepaneku luua Eesti Kristlik Liit.
4. juuni – Tallinnas kinos Kosmos toimus esimene sõltumatu noortefoorum, millel kõlanud iseseisvusnõuded sundisid Edgar Savisaare saalist välja marssima; meedias avaldati noortefoorumi nõuded sihilikult moonutatuna.
10.–14. juuni – Tallinnas stiihiliselt alanud öölaulupidudel kogunes isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest.
14. juuni – küüditamise aastapäeva tähistati meeleavaldustega Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis jm.
16. juuni – Moskvast saabunud Nikolai Sljunkovi kaasabil tagandati Karl Vaino EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja ametisse pandi Vaino Väljas.
17. juuni – Tallinna Lauluväljakul toimus enam kui 100 000 osavõtjaga rahvakoosolek, kohtumine NLKP konverentsile saadetavate delegaatidega.
17. juuni – tegevust alustas Sõltumatu Infokeskus, põhitoimkonnas Andres Mäe, Mait Raun, Andres Herkel.
19. juuni – Lalsis asuva Vabadussõja monumendi taastamine vallandas monumentide taastamise kampaania üle Eesti.
23. juuni – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli sunnitud tunnustama sinimustvalget Eesti rahvusvärvidena.
25. juuni – Tallinnas Reaalkooli juures peetud miitingul nõuti sealse Vabadussõja ausamba taastamist.
28. juuni – Rahvarinde kutsel tulid tuhanded inimesed ehitamisel olnud rahvusraamatukogule kaableid paigaldama.
1. juuli – Tallinnas Draamateatri ees algas ERSP korraldatud pikett, kus nõuti poliitvangide (Enn Tarto, Mart Niklus jt) vabastamist.
12. juuli – Mart Niklus vabanes vanglast ja naasis Eestisse.
12. juuli – Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 heiskas Suurele Munamäele sinimustvalge, mille võimud kohe maha võtsid, kuid 15. juulist jäi see siiski lehvima.
14. juuli – Tallinnas asutati Miina Hindi juhtimisel Eesti Demokraatlik Liikumine'88 (EDL'88).
19. juuli – Jevgeni Kogani eestvedamisel asutati Tallinnas Eesti NSV töötajate internatsionaalne liikumine.
26. juuli – asutati Tallinna Sõltumatu Malev, et taastada vabadussõja monumente ja skautide liikumine.
3. august – leiti üles Otepää Vabadussõja mälestussamba obelisk.
10. august – Rahva Hääl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajased lisaprotokollid.
16. august – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise vormiline asutamiskoosolek.
20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimese avaliku väljakutsena kommunistlikule parteile.
23. august – toimus teine Hirvepargi miiting, mille korraldasid ühiselt ERSP, MRP-AEG, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liiga, EDL'88, Eesti Kristlik Liit, Rahvusliku Sõltumatuse Liiga ja Tallinna Sõltumatu Malev; samal päeval kõneles Rahvarinde kutsel Tallinna linnahallis Moskva professor Juri Afanasjev.
25. august – Eesti Roheline Liikumine nõudis linnahallis toimunud avalikul koosolekul valitsusjuht Bruno Sauli tagandamist.
26.–28. august – toimus esimene Rock Summer Tallinna lauluväljakul.
8. september – Isemajandava Eesti üle peetud vaidluste tulemusel sai plaanikomitee esimeheks Rein Otsason.
11. september – Tallinna lauluväljakul toimus aasta suurim massiüritus, kus osales ligi 300 000 inimest – "Eestimaa laul 1988". Trivimi Velliste nõudis avalikult Eesti iseseisvumise taastamist.
27. august – Rahvarinde algatuskeskuse seisukoht Eesti enesemääramisest kuulutas eesmärgiks sotsialistliku föderalismi arengu ehk liidulepingu.
1.–2. oktoober – Tallinna Linnahallis toimus Rahvarinde esimene kongress.
6.–9. oktoober – toimusid muinsuskaitsepäevad Pärnus.
11. oktoober – taastati Õpetatud Eesti Selts, esimeheks valiti Herbert Ligi.
13. oktoober – Kreutzwaldi-nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu nimetati ümber Eesti Rahvusraamatukoguks.
16.–22. oktoober – eesti keele nädal Tallinnas lõppes keeleloitsuga Tallinna raekoja ees.
17. oktoober – vangilaagrist jõudis tagasi Enn Tarto.
2. november – Pilistveres rajati stalinismiohvrite mälestuseks kivikangur.
3. november – Estonia kaevanduses puhkes põleng, mida kustutati 48 päeva.
12. november – Tartus toimus teine sõltumatu noortefoorum.
16. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, taotles liidulepingu sõlmimist ja pani valitsusjuhiks Indrek Toome.
30. november – konkureerivatel koosolekutel Tallinnas lõid üleliidulised tehased Töökollektiivide Ühendnõukogu (eesotsas Vladimir Jarovoiga) ja Eesti ettevõtted Eesti Töökollektiivide Liidu (eesotsas Ülo Nugisega).
1. detsember – taastati Eesti Üliõpilaste Selts.
7. detsember – algatati Eesti Rohelise Partei loomine.
10. detsember – Tartus peetud rohelisel foorumil sai Eesti Rohelise Liikumise esimeheks Toomas Frey.
28. detsember – Melbourne'is alanud ESTO'88 päevadel sai esimest korda ESTO-päevade ajaloos osaleda ka Eestist saabunud delegatsioon.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1988

23. jaanuar – Pim Meurs, hollandi kabetaja
20. veebruar – Rihanna, Barbadose laulja
26. veebruar – Timo Sild, eesti orienteeruja
13. märts – Jane Trepp, eesti ujuja
14. märts – Stephen Curry, Ameerika Ühendriikide korvpallur
24. märts – Kardo Ploomipuu, eesti ujuja
27. märts – Brenda Song, USA filminäitleja ja laulja
27. märts – Jessie J, inglise poplaulja ja laulukirjutaja.
29. märts – Jürgen Zopp, eesti tennisist
10. aprill – Haley Joel Osment, USA näitleja
11. aprill – Mait Patrail, Eesti käsipallur
28. aprill – Juan Manuel Mata García, hispaania jalgpallur
5. mai – Skye Sweetnam, kanada laulja
5. mai – Adele, Suurbritannia laulja
7. mai – Eino Puri, eesti jalgpallur
7. mai – Sander Puri, eesti jalgpallur
16. mai – Jaak Põldma, eesti tennisist
24. juuni – Ardo Arusaar, eesti maadleja
24. juuni – Micah Richards, inglise jalgpallur
5. juuli – Martin Liivamägi, eesti ujuja
9. juuli – Triin Niitoja, eesti laulja
24. juuli – Joosep Järvesaar, eesti laulja
29. juuli – Tarjei Bø, norra laskesuusataja
29. juuli – Teele Viira, eesti laulja
5. august – Kaimar Saag, Eesti jalgpallur
24. august – Rupert Grint, inglise filmi- ja seriaalinäitleja ning teatriprodutsent
30. august – Laura Põldvere, eesti laulja
19. september – Katrina Bowden, USA näitleja
3. oktoober – Alicia Vikander, Rootsi filminäitleja ja tantsija
22. oktoober – Parineeti Chopra, India näitlejanna
6. november – Emma Stone, Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja
6. november – Conchita Wurst, Austria laulja
7. detsember – Emily Browning, austraalia näitleja
14. detsember – Vanessa Hudgens, USA filminäitleja ja laulja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1988

5. jaanuar – Pete Maravich, USA korvpallur
14. jaanuar – Georgi Malenkov, Nõukogude Liidu poliitik
17. jaanuar – Angelo di Mojana, Malta ordu suurmeister
20. jaanuar – Ülo Torpats, eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
7. veebruar – Rudolf Põldmäe, eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane
1. märts – Maurice Raichenbach, prantsuse kabetaja
9. märts – Kurt Georg Kiesinger, saksa poliitik
7. aprill – Aira Kaal, eesti kirjanik
26. aprill – Valerie Solanas, ameerika kirjanik
8. mai – Robert A. Heinlein, USA ulmekirjanik
12. august – Jean-Michel Basquiat, USA kunstnik
25. oktoober – Aleksander Tõkke, Eesti autosportlane ja treener
6. november – Elar Kuus, eesti lastekirjanik
6. detsember – Roy Orbison, USA muusik

Muusika

Pikemalt artiklis 1988. aasta muusikas

30. aprill – Iirimaal Dublinis toimunud 33. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Šveitsi esindaja Céline Dion lauluga "Ne Partez Pas Sans Moi".
28. juuni – USA-s tuli müügile Public Enemy album "It Takes a Nation of Millions to Hold Us Back", mis on üks mõjukamaid hiphopmuusika albumeid läbi aegade.
4. juuli – Ilmus Kylie Minogue'i omanimeline debüütalbum.
8. august – Ilmus ameerika hiphopibändi N.W.A album "Straight Outta Compton", mida peetakse tähtsaimaks gangsta rap 'i ja lääneranniku hiphopmuusika albumiks.
26.–28. august – toimus esimene Rock Summer Tallinna lauluväljakul.

Viited

↑ 24. veebruar 2013 13:10, Heiki Suurkask, 24. veebruar 1988, nii nagu seda kirjeldab MRP-AEG infobülletään, forte.delfi.ee

[2013_02_24_FORTE_1988-1] 24. veebruar 2013 13:10, Heiki Suurkask, 24. veebruar 1988, nii nagu seda kirjeldab MRP-AEG infobülletään, forte.delfi.ee

[1]

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

Sündinud

Surnud

Nobeli auhinnad

Muusika

Viited