Python

Python on monisparadigmaline programmuindukieldy, kudai kannattau imperatiivistu, proseduurualizuttu[2], strukturualizuttu, funkcionualizuttu, asinkronu, objektuorientualizuttu programmuindua da metaprogramuindua. Aspect-oriented programmingua osittain kannatetah dekoraattorien kauti, tävvembi kannatus annetah ližärahoin vuoh. Selevittelemine da lougielline programmiiruindu voiduhes toteuttua bibliotiekku libo ližävülennyksien avulla. Piäarhitektuuran ominazis ollah dynaamine typingi, automaattine muistieloin halličendu, täyzi introspektii, poikkeuksien käsittelymekanismu, monivirrallizen laskendustoimindan kannatus, kudamas on globalii tulkin lukkuandua, korgeitasozet datarakentehet. Kannatetah ohjelmien juondua moduuliloikse, kuduat puolespäi voijah yhtistyä paketoikse.[3]
Pythonan vertailumielizennu toteutuksennu on CPython-tulkuttaju, kudai kannattau enimyöllizesti käytettylöi alovehtu[4], kudai on kielen de facto standardannu[5]. Se on levitetty pyhtonan piälizen Python Software Foundation License -litsenssien mugah, kudai andau käyttiä sidä rajoittamattah kaikkie sovelluksii myöte proprietaries[6]. CPython tiivistäy alovehellizet tekstat korgiel baitanalovehellizekse kodikse, kudai ruadau stack-virtualizes mašinas. Vienan kielen toizet kolme piäliästy rakendustu ollah Jython (JVM:ä varoin), IronPython (CLR/.NET:ä varoin) da PyPy. PyPy on kirjutettu Python-kieleh (RPython) alovehel da kehitettih CPython:an vaihtoehdokse, kuduan tarkoituksennu on ližätä programmoin suorittamizen kiirehuttu, sidä kesken JIT-kompil'atsien käytändäl. Python 2 -versien kannatus loppihes vuvvennu 2020. Nykyjäh aktiivisešti kehitelläh Python 3:n versijuo. Kielen kehittämisty ruvetah PEP-kielen (angl. Python Enhancement Proposal), kudualois kuvatah uvvistuksii, luajitah kohenduksii kogukunnalpäi tulluon palautuksen mugah da dokumentoitah loppupäätökset.[7]
Standardu-kirjastoh kuuluu suuri joukko hyödyllisty moduuliloi, niilöin joukos on eri alovehpiirilöi, kudamis on toiminnoi tekstanke ruadamizespäi verkkoh sovelluksien kirjutamizen työkaluh suate. Lisävoimat, kui matemaattine simuloindu, laittehienke ruado, veb-sovelluksien kirjutamine libo pelien kehittämine, voijah toteuttua ylen äijäl kolmanden luvetteloin vuoh, sego C- libo C++-kielen kirjutettuloin luvetteloin integroindas, da iče Python-interpretattoru voibi integroidu niilöin kielien kirjutettuloih projektoih. On olemas pyyton kielel kirjutettuloin ohjelmistojen erikoistu varasto - PyPI. Tämä repozitorii andau keinoi pakettien helpoh asendamizeh operatsiesistiemah da rodih de facto standardakse Pythonale. Vuvvennu 2019 šiinä oli yli 175 tuhatta pakettia.[8]
Python on roinnuhes yhtenny kaikis suosituimmilois kielilöis, sidä käytetäh tiedoloin analysoindas, mašinoin opastundas, web-kehittämizes, pelien kehittämizes, skriptoin kirjutamizes da DevOpsas. Lugijattomuon, kebjen syntaksan, luonnonkielen lähäl olendan da psevdokodin mugah olendan vuoh kieli on hyvä opastumah programmoičendua, avvuttau kehittämäh sellittäjiä duumaičendua (kudai kuului algoritmillizeh duumaičendua). Ongelmallistu da kokeilendua vie äijäl helpotetah se, ku kieli on tulkittavannu. Hyvä koodin luvendettavuš helpottau niise vianšuštua, vaikka kielen käytös opasusprosessis voipi olla vaikeukšie virhehien ymmärtämisel (serveriyhteykšen puuttumisella, tiedoston lukemisen virhehes) kolmansien toimintojen kučuloissa, kumpaset täytetäh monimutkaisie tehtävie. Kieldy käytetäh äijät suuret kompaniet, kui Google da NASA.[9]
Lähtehet
[kohenda | kohenda tekstu]- ↑ Poljakov, K. Ju., Jeremin, J. A. Python 3. Samoje neobhodimoje. — SPb.: BHV-Peterburg, 2024. — S. 11. Google Knigi.
- ↑ Dyer, R., Chauhan, J. An Exploratory Study on the Predominant Programming Paradigms in Python Code. — Proceedings of the 30th ACM Joint European Software Engineering Conference, 2022. — P. 684–695. ResearchGate.
- ↑ Beazley, D., Jones, B. K. Python Cookbook, 3rd Edition. — O'Reilly Media, Inc., 2013. — Chapter 10: Modules and Packages. O’Reilly.
- ↑ About Python™. — Python Software Foundation, 2001–2026. Python.org.
- ↑ Python Implementations. — Python Wiki, 2026. Wiki.python.org.
- ↑ History and License. — Python 3.14.5 Documentation. Python Software Foundation, 2001–2026. Docs.python.org.
- ↑ Sharma, P. N., Savarimuthu, B. T. R., Stanger, N. Unearthing open source decision-making processes: A case study of python enhancement proposals. — Software: Practice and Experience, 52(10), 2022. — P. 2312–2346. Wiley Online Library.
- ↑ Bommarito, E., Bommarito, M. J. An Empirical Analysis of the Python Package Index (PyPI). — SSRN Electronic Journal, 2019. SSRN.
- ↑ Wyrich, M., Bogner, J. Unearthing open source decision-making processes: A case study of python enhancement proposals. — Software: Practice and Experience, 2022. — Vol. 52, Iss. 12. — P. 2645–2661. Wiley Online Library.
