Ring
 |
See artikkel räägib geomeetrilisest kujundist; üldkeeles võidakse ringiks nimetada ka ringjoont; ringist algebras on juttu artiklis Ring (algebra); sõna teistest tähendustest on juttu leheküljel Ring (täpsustus) |
Ring ehk sõõr ehk kinnine ring ehk kinnine sõõr on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. Ring sisaldab kõiki punkte, mis on kas ringjoonel või ringjoone sees.
Mõnikord nimetatakse ringiks (lahtiseks ringiks) ainult ringjoone sees asuvate punktide hulka.
Ringi keskpunktiks nimetatakse seda piirava ringjoone kõikidest punktidest võrdsel kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil.
Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugust ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku.
Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. Diameeter jaotab ringi kaheks võrdse pindalaga sektoriks.
Ühikringiks nimetatakse niisugust ringi, mille raadiuse pikkus on 1 ühik. Üldjuhul on ühikringi keskpunktiks koordinaattelgede nullpunkt.
Rõngas on kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont. Rõngas sisaldab kõiki punkte, mis asuvad kas ükskõik kummal ringjoonel või suurema ringjoone sees, kuid mitte väiksema ringjoone sees.
Ringi ümbermõõt
[muuda | muuda lähteteksti]- ,
Ringi pindala
[muuda | muuda lähteteksti]- ,
kus S on ringi pindala, r – ringi raadius, π – pii.
Ring heraldikas
[muuda | muuda lähteteksti]Ringitaolist ümarkujundit vappidel ja lippudel nimetatakse sõõriks või ka tõlgitud sõnaga rondell (roundel). Inglismaa heraldikas nimetatakse sõõre vastavalt nende värvusele: kuldne sõõr on bezant (Bütsantsi kuldmündi järgi), punane sõõr vanaprantsusekeelne torteau, sinine on hurt, must on pellet, hõbedane plate ja roheline prantsuskeelne pomme ('õun')[1].
