Hebrein kieli
| Hebrei | |
|---|---|
| Ičenimi | עִבְרִית |
| Aloveh | Lähi-päivännouzu |
| Muat | |
| Viralline kieli | |
| Pagizijat | 9,3 miljonua hengie[1] |
| Kielitoimisto | Hebrein kielen akadeemii[2] |
| Lajittelu | |
| Kielikundu | |
| Kirjutus | Hebreiläine kirjaimikko |
| Kielikoodat | |
| ISO 639-1 | he |
| ISO 639-2 | heb |
| ISO 639-3 | heb |
| Ethnologue | heb |
| IETF | he |
Hebrein kieli libo hebrei (ičenimi — עִבְרִית [iv'ʁit], m.heb. [ʕibˈrit]) on semäläzen kieli. Vahnu Sana kirjutettih enimyölleh hebreikse, kudai oli Lähi–päivännouzun juudalazien kieli enzimäzel vuozituhandel e. m. a. Myöhembäh hebrei muuttui vaiku kirjukielekse, kudamua ei enämbi paistu, da se jälgimäi rodih liturgien kielenny. Hebrein elvitys algavui 18. vuozisual, da nygöi hebrei on Israelan valdivon viralline kieli, kudamakse pagizou läs 9,3 miljonua hengie Israelas da diasporas.
Kielitiijollizet ominažuot
[kohenda | kohenda tekstu]Nygyhebrein kielioppi eruou merkiččevästi muinashebreispäi. Sih ollah vaikuttanuh aijembah suurele levennyöt juudalazet kielet, piäazies jiddiš da ladino, ezimerkikse, smichut, taivutetut rakendehet, säilytetäh piäazies stabiililoin yhtymien; muulois tapahtuksis käytetäh puaksumbah rakendehtu, kudamas on partiklu shel (šel), kudai vastuau karjalan kielen genetiivua.
Sanajälletys on SVO (subjektu-predikuattu-objektu). Verbistön perustu on perfektu da imperfektu; hebreis ei ole preezensu, tädä ozutetah partisiippoil.
Kirjaimikko
[kohenda | kohenda tekstu]Hebreidy kirjutetah hebreiläzel kirjaimikol nelikkökirjutukses (hebreikse alef-bet). Hebrein kirjaimikos on 22 kirjaindu, kudamat kai ollah konsonantuiändehet (konsonantukirjutus). Ni yksi hebrein kirjain ei allus algajen vastannuh vokalii, ga nelli kirjaindu (alef, he, jod da vav) on loppiettu käytändän konsonantoin merkiččemizeh näh, da niilöi käytetäh sežo matres lectionisannu ("luvendan muamannu") vokaliloin merkiččemizeh näh.
Kirjutussuundu on oigielpäi huruale. Kirjaimet ei yhtistytä keskenäh kirjutukses, da rivit tullah jälles ylähänpäi alah jällekkäi.
|
|
Kaf, mem, nun, pe, tsade -kirjaimet muutetah kirjuttamistudah, konzu net ollah sanan lopus.
Iändehoppi
[kohenda | kohenda tekstu]Vokalit [3]
[kohenda | kohenda tekstu]| Eduvokali | Keskivokali | Tagavokali | |
|---|---|---|---|
| Kaidu | i | u | |
| Puolikaidu | e | ə | o |
| Puolivälly | |||
| Välly | a |
Konsonantat [3]
[kohenda | kohenda tekstu]1 Niilöi käytetäh vaiku laihinsanois.
2 Nygyhebreis /ħ/ ח:n kohtal on siirdynyh muodoh /χ/, kudai perindöllizesti kirjutettih כ, ga erähät vahnembat mizrahi-pagizijat eroitetah net ielleh[4].
3 Nygyhebreis /ʕ/ ע:n kohtal on siirdynyh muodoh /ʔ/, kudai perindöllizesti kirjutettih א, ga erähät vahnembat pagizijat (ei vaiku mizrahi) eroitetah net ielleh[4].
Ezikuvat
[kohenda | kohenda tekstu]| Iändeh | Ezimerki | |||
|---|---|---|---|---|
| IPA | Hebrei | IPA | Hebrei | Karjala |
| p | פּ | ˈpe | פֶּה | suu |
| m | מ | ma | מָה | mi |
| f | פ | oˈfe | אוֹפֶה | pastai |
| t | ת, ט | ˈtan | תַּן | šakal |
| t͡s | צ | ˈt͡si | צִי | laivasto |
| s | ס, שׂ | ˈsof | סוֹף | loppu |
| n | נ | ˈnes | נֵס | kummu |
| t͡ʃ | צ׳, תשׁ | t͡ʃuˈka | תְּשׁוּקָה | rakkahus, kiindymys |
| ʃ | שׁ | ʃaˈna | שָׁנָה | vuozi |
| j | י | ˈjom | יוֹם | päivy |
| k | כּ, ק | ˈkol | כֹּל | kai |
| χ | כ, ח | eχ | אֵיךְ | kuibo |
| ħ | ח | ˈħam | חַם | hiilavu |
| Iändeh | Ezimerki | |||
|---|---|---|---|---|
| IPA | Hebrei | IPA | Hebrei | Karjala |
| /ʔ/ | א, ע | /ʁeʔaˈjon/ | רֵאָיוֹן | pagizuttelu |
| /b/ | בּ | /ˈben/ | בֵּן | uni |
| /v/ | ב, ו | /ˈnevel/ | נֵבֶל | harpu |
| /d/ | ד | /ˈdelek/ | דֶּלֶק | poltoaineh |
| /z/ | ז | /ze/ | זֶה | tämä |
| /l/ | ל | /ˈlo/ | לֹא | ei |
| /d͡ʒ/ | ג׳ | /d͡ʒiˈʁafa/ | גִּ׳ירָפָה | žiraffu |
| /ʒ/ | ז׳ | /ˈbeʒ/ | בֵּז׳ | beežu |
| /w/ | ו | /ˈpinɡwin/ | פִּינְגְּוִין | pingvin |
| /ɡ/ | ג | /ɡam/ | גַּם | sežo |
| /ʁ/ | ר | /ˈʁoʃ/ | רֹאשׁ | piä |
| /ʕ/ | ע | /ʕim/ | עִם | -nke |
| /h/ | ה | /ˈhed/ | הֵד | echo |
Viittehet
[kohenda | kohenda tekstu]- ↑ Hebrew. Ethnologue (19th ed., 2016). https://www.ethnologue.com/language/heb
- ↑ hebrew-academy.org.il
- 1 2 mustgo.com/worldlanguages/hebrew/
- 1 2 Nurit Dekel. Colloquial Israeli Hebrew: A Corpus-based Survey (2014). De Gruyter, ISBN 9783110361780. https://books.google.ru/books?id=p7DoBQAAQBAJ&redir_esc=y
