close
Siirry sisältöön

Hebrein kieli

On otettu Wikipedii-späi
Hebrei
BERJAYA
Ičenimi עִבְרִית
Aloveh Lähi-päivännouzu
Muat BERJAYA Israel
BERJAYA Palestiina
BERJAYA Yhtysvallat
Viralline kieli BERJAYA Israel
Pagizijat 9,3 miljonua hengie[1]
Kielitoimisto Hebrein kielen akadeemii[2]
Lajittelu
Kielikundu
Kirjutus Hebreiläine kirjaimikko
Kielikoodat
ISO 639-1 he
ISO 639-2 heb
ISO 639-3 heb
Ethnologue heb
IETF he

Hebrein kieli libo hebrei (ičenimi — עִבְרִית [iv'ʁit], m.heb. [ʕib⁠ˈrit]) on semäläzen kieli. Vahnu Sana kirjutettih enimyölleh hebreikse, kudai oli Lähi–päivännouzun juudalazien kieli enzimäzel vuozituhandel e. m. a. Myöhembäh hebrei muuttui vaiku kirjukielekse, kudamua ei enämbi paistu, da se jälgimäi rodih liturgien kielenny. Hebrein elvitys algavui 18. vuozisual, da nygöi hebrei on Israelan valdivon viralline kieli, kudamakse pagizou läs 9,3 miljonua hengie Israelas da diasporas.

Kielitiijollizet ominažuot

[kohenda | kohenda tekstu]

Nygyhebrein kielioppi eruou merkiččevästi muinashebreispäi. Sih ollah vaikuttanuh aijembah suurele levennyöt juudalazet kielet, piäazies jiddiš da ladino, ezimerkikse, smichut, taivutetut rakendehet, säilytetäh piäazies stabiililoin yhtymien; muulois tapahtuksis käytetäh puaksumbah rakendehtu, kudamas on partiklu shel (šel), kudai vastuau karjalan kielen genetiivua.

Sanajälletys on SVO (subjektu-predikuattu-objektu). Verbistön perustu on perfektu da imperfektu; hebreis ei ole preezensu, tädä ozutetah partisiippoil.

Kirjaimikko

[kohenda | kohenda tekstu]

Hebreidy kirjutetah hebreiläzel kirjaimikol nelikkökirjutukses (hebreikse alef-bet). Hebrein kirjaimikos on 22 kirjaindu, kudamat kai ollah konsonantuiändehet (konsonantukirjutus). Ni yksi hebrein kirjain ei allus algajen vastannuh vokalii, ga nelli kirjaindu (alef, he, jod da vav) on loppiettu käytändän konsonantoin merkiččemizeh näh, da niilöi käytetäh sežo matres lectionisannu ("luvendan muamannu") vokaliloin merkiččemizeh näh.

Kirjutussuundu on oigielpäi huruale. Kirjaimet ei yhtistytä keskenäh kirjutukses, da rivit tullah jälles ylähänpäi alah jällekkäi.

KirjainNimiM.heb.Nygyheb.
אAlef/ʔ//ʔ/, –
בBet/b//b/, /v/
גGimel/g//g/
דDalet/d//d/
הHe/h//h/, –
וVav/w//v/
זZajin/z//z/
חChet/ħ/, /x//χ/
טTet/ʼ//t/
יJod/j//j/
ך / כKaf/k//k/, /χ/
KirjainNimiM.heb.Nygyheb.
לLamed/l//l/
ם / מMem/m//m/
ן / נNun///n/
סSamech/s//s/
עAjin/ʕ/, /ɣ//ʔ/, –
ף / פPe/p//p/, /f/
ץ / צTsade/sˤ//t͡s/
קQof/kʼ//k/
רReš/ɾ//ʁ/
שŠin/ɬ/, /ʃ//ʃ/, /s/
תTav///t/

Kaf, mem, nun, pe, tsade -kirjaimet muutetah kirjuttamistudah, konzu net ollah sanan lopus.

Iändehoppi

[kohenda | kohenda tekstu]
Eduvokali Keskivokali Tagavokali
Kaidu i u
Puolikaidu e ə o
Puolivälly
Välly a

Konsonantat [3]

[kohenda | kohenda tekstu]
Bilabializet Labio-
dentalizet
Alveolarizet Post-
alveolarizet
Palatalizet Velarizet Uvularizet Faryngalizet Glottalizet
Nazalit m n
Klusiilit p b t d k g ʔ
Affrikuatat t͡s t͡ʃ1 d͡ʒ1
Frikatiivat f v s z ʃ ʒ1 χ ʁ (ħ2 ʕ3) h
Approksimantat l j w1

1 Niilöi käytetäh vaiku laihinsanois.
2 Nygyhebreis /ħ/ ח:n kohtal on siirdynyh muodoh /χ/, kudai perindöllizesti kirjutettih כ, ga erähät vahnembat mizrahi-pagizijat eroitetah net ielleh[4].
3 Nygyhebreis /ʕ/ ע:n kohtal on siirdynyh muodoh /ʔ/, kudai perindöllizesti kirjutettih א, ga erähät vahnembat pagizijat (ei vaiku mizrahi) eroitetah net ielleh[4].

Iändeh Ezimerki
IPA Hebrei IPA Hebrei Karjala
p פּ ˈpe פֶּה suu
m מ ma מָה mi
f פ oˈfe אוֹפֶה pastai
t ת, ט ˈtan תַּן šakal
t͡s צ ˈt͡si צִי laivasto
s ס, שׂ ˈsof סוֹף loppu
n נ ˈnes נֵס kummu
t͡ʃ צ׳, תשׁ t͡ʃuˈka תְּשׁוּקָה rakkahus,
kiindymys
ʃ שׁ ʃaˈna שָׁנָה vuozi
j י ˈjom יוֹם päivy
k כּ, ק ˈkol כֹּל kai
χ כ, ח eχ אֵיךְ kuibo
ħ ח ˈħam חַם hiilavu
Iändeh Ezimerki
IPA Hebrei IPA Hebrei Karjala
/ʔ/ א, ע /ʁeʔaˈjon/ רֵאָיוֹן pagizuttelu
/b/ בּ /ˈben/ בֵּן uni
/v/ ב, ו /ˈnevel/ נֵבֶל harpu
/d/ ד /ˈdelek/ דֶּלֶק poltoaineh
/z/ ז /ze/ זֶה tämä
/l/ ל /ˈlo/ לֹא ei
/d͡ʒ/ ג׳ /d͡ʒiˈʁafa/ גִּ׳ירָפָה žiraffu
/ʒ/ ז׳ /ˈbeʒ/ בֵּז׳ beežu
/w/ ו /ˈpinɡwin/ פִּינְגְּוִין pingvin
/ɡ/ ג /ɡam/ גַּם sežo
/ʁ/ ר /ˈʁoʃ/ רֹאשׁ piä
/ʕ/ ע /ʕim/ עִם -nke
/h/ ה /ˈhed/ הֵד echo

Viittehet

[kohenda | kohenda tekstu]
  1. Hebrew. Ethnologue (19th ed., 2016). https://www.ethnologue.com/language/heb
  2. hebrew-academy.org.il
  3. 1 2 mustgo.com/worldlanguages/hebrew/
  4. 1 2 Nurit Dekel. Colloquial Israeli Hebrew: A Corpus-based Survey (2014). De Gruyter, ISBN 9783110361780. https://books.google.ru/books?id=p7DoBQAAQBAJ&redir_esc=y