Mol

Tekst üüb Öömrang

Miat
Norm	SI-ianhaid
Nööm	Mol
Tiaken	$\mathrm {mol}$
Füsikaalisk grate	Mengde
Formeltiaken	$n$
Dimensionsümbool	${\mathsf {N}}$
Uun SI-Ianhaiden	SI-ianhaid
Näämd efter	Moleküül

Mol (lung ütjspreegen: mool so üs uun sjiisk Mole, ufkört: mol) as det SI-grünjianhaid för't mengde.

Bestemang

• Mol as det mengde, diar ütj likeföl dialen tuupsaat as üs atoomen uun 12 gram faan Karboon-12 banen san. Det sümbol as „mol“.
• Wan det betiaknang Mol brükt woort, skal am uk uundu, hük elementaardialen det san: atoomen, moleküülen, ionen, elektroonen, photonen of hük öödern.

Det ment, 12 gram Köölstoof-12 haa akeroot det mengde faan 1 Mol. Ian Mol atoomen faan Köölstoof wäächt oober ei akeroot 12, man 12,0107 gram, auer diar natüürelkerwiis ei bluas C-12-isotoopen uun föörkem.

Uun 1 Mol san

$6{,}022\;141\;29\;(27)\cdot 10^{23}\ \mathrm {mol} ^{-1}$ dialen (Avogadro-Taal).

Ian Mol häält diarefter amanbi 602 triljaarden dialen faan en materiool.

Desimaaldialen

Nööm	Ianhaid	Faktor	Bestemang	Ferklaarang
Kilomol	kmol	103-0	1000 mol	det san 1000 Mol.
Millimol	mmol	10−3	0,001 mol	det as di düüsenst dial faan en Mol.
Mikromol	µmol	10−60	0,001 mmol	det as di miljuunst dial faan en Mol
Nanomol	nmol	10−90	0,001 µmol	det as di miljaardst dial faan en Mol.

Bispal

Mase faan 1 Mol Helium

• 1 atoom Helium hää en mase faan amanbi 4 u (1 Helium-atoom hää 2 Protonen an 2 Neutronen. A elektroonen weeg jo knaap wat an wurd heer wechläät.)
• 1 mol Helium hää diarefter en mase faan 4 g an häält so üs arke Mol amanbi 6,022·10²³ Helium-atoomen.