Vein

Punane vein

Valge vein

Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi. Mitmel pool maailmas tehakse veinilaadseid alkohoolseid jooke ka teistest süsivesikuid sisaldavatest produktidest, puuviljadest, riisist, meest jne.

Euroopa Liidus on lubatud veiniks nimetada vaid viinamarjadest kääritatud jooki. Teistest algproduktidest joogid peavad olema märgitud kui puuviljavein, kokteil või "muu alkohoolne jook".

Eestis tehakse puuviljaveini näiteks õuntest, sõstardest, pihlakatest, rabarberist ja isegi päevalillejuurtest. Viimastel aastatel^[millal?] on Eestis hakatud vähesel määral valmistama ka viinamarjaveini, mille kvaliteet ei küüni aga veel maailmas tunnustatud tasemeni.

Ajalugu

Veini hakati valmistama umbes 6000. aastat eKr ühes kiviaegses asulas, mis asub tänapäeva Gruusias.

Euroopas edendasid veini joomist roomlased sobiva pinnase ja kliima tõttu.^[1]

Viinamarjasordid

Pikemalt artiklites Viinamarjasordid ja Viinamarjasortide loend

Suurimad tootjariigid 2008. aastal^[2]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Itaalia	4 609 554	17,1
Prantsusmaa	4 198 632	15,6
Hispaania	3 591 300	13,4
USA	2 250 000	8,4
Hiina	1 500 000	5,6
Argentina	1 467 764	5,5
Austraalia	1 244 780	4,6
LAV	1 026 100	3,8
Saksamaa	1 000 100	3,7
Tšiili	824 642	3,1
Maailm kokku	26 900 685	100

Veini valmistamisel kasutatakse peamiselt hariliku viinapuu (Vitis vinifera) marju, Ameerika mandril aga ka kohalike viinapuuliikide põhja-viinapuu ehk ameerika viinapuu Vitis labrusca ja kallas-viinapuu (Vitis riparia) marju. Hariliku viinapuu Vitis vinifera liigist on aretatud üle 4000 sordi, veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 150 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.

Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.

Veinide liigitamine

Maitse järgi liigitatakse veinid kuivadeks, poolkuivadeks, poolmagusateks ja magusateks veinideks. Värvi järgi liigitatakse veine punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, šerrid, burgunderid jt.

Veinipiirkonnad

Laias laastus liigitatakse veine veinipiirkondade järgi Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (USA California osariigis, Austraalias, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jms) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Samas on vanad veinitraditsioonid ja omamaised sordid püsinud ka Ida- ja Kagu-Euroopas ning Kaukaasias, kuid rahvusvahelises veinitööstuses ja -turunduses domineerib Lääne-Euroopa.

Vaata ka

Viited

↑ Arasen, Jonas Terney (1. märts 2023). "Mungad päästsid veini ja jõid seda ise!". Imeline Ajalugu. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. märts 2023. Vaadatud 17. märtsil 2023.
↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 04.01.2011.

Välislingid

Wine Lovers Page ingliskeelne veiniportaal
Veiniostja reisijuht. Virumaa Teataja
French Scout

[:0-1] Arasen, Jonas Terney (1. märts 2023). "Mungad päästsid veini ja jõid seda ise!". Imeline Ajalugu. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. märts 2023. Vaadatud 17. märtsil 2023.

[fao-2] "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 04.01.2011.

[1]

[2]