close
Mine sisu juurde

Müstika

Allikas: Vikipeedia
BERJAYA
Liber Divinorum Operum

Müstika on mitmes usundis ja filosoofias esinev püüdlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema reaalsusega. Müstikaks nimetatakse ka uskumust, et selline ühendus on võimalik ja soovitav.

Kuigi seda kogemust on raske mõista ja sõnadega kirjeldada, peavad müstikud selle sihipärast saavutamist võimalikuks vaimse enesearenduse, meeleseisundi muutmise või üleloomulike jõudude abil. Selle seisundi (valgustatuse, ekstaasi, pühaduse või ilmutuse) saavutamiseks praktiseerivad müstikud mitmeid tehnikaid, näiteks askeesi, palvetamist, meditatsiooni ja rituaale. Paljud müstikud arvavad, et Jumalat või kõrgemat reaalsust ei saa täielikult mõista ega sõnades väljendada. Seepärast kasutatakse kogemuste ja uskumuste kirjeldamiseks sümbolite keelt ning peetakse olulisemaks müstilist kogemust ennast kui selle kirjeldusi.

Filosoofilise tähenduse kõrval tähendab müstika religioonis ka samastumist jumaluse või Jumalaga (näiteks kristluses samastumist Jeesusega).

Rahvakeeles nimetatakse müstikaks ka ebausku ja salaõpetusi (esoteerikat).

Müstika eri traditsioonides

[muuda | muuda lähteteksti]

Katoliku teoloogias on müstikale pühendatud omaette valdkond (müstiline teoloogia), milles müstilisi kogemusi käsitletakse Jumala armust lähtuvatena ning püütakse analüüsida ja süstematiseerida, samas tunnistades, et need pole mõistusega täielikult haaratavad. India-tiibeti traditsioonis paigutub müstika alla tantra. Islami müstilist traditsiooni nimetatakse sufismiks. Mitmete traditsioonide müstikast laenatud osi sünteesivad ja tõlgendavad omal viisil new age'i vaimsed juhid (näiteks Osho).

Tuntud müstikuid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Töid kristliku müstika alalt". EELK Usuteaduse Inst-i Toimetised III.Tln.1989
  • Eduard Tennmann "Ekstaas ja müstika". Tallinn, Kuldsulg 1995. (esmatrükk Tartu : Noor-Eesti, 1936)