Koli rahvuspark asub P�hja-Karjalas Pielise j�rve kaljustel kallastel. Rahvuspargi logol on peale stiliseeritud kaljutipu punane kolmnurk, mis t�histab Karjala �rgse traditsiooni � alep�letamise t�htsust kaitseala looduse kujunemisel. Aletamine ja selle tagaj�rjel kujunenud kaasikud, lagendikud ja niidud on lahutamatu osa Koli kultuurip�randist ja loodusest.

Eelmisel varasuvel s�itis Koli rahvusparki autot�is alehuvilisi Eestist. L�htudes oma tegevusalast, tahtsid alep�letamist oma silmaga n�ha ja k�edki k�lge panna arheoloog Marge Konsa, etnoloog Liisi J��ts, paleobotaanik Kersti Kihno ja looduskaitsja Kaili Preismann. Liitusin nendega.

Karjala on alep�llunduse maa. Karjalas on aleviljelus olnud aastasadu oluline maakasutusviis. Alep�llunduse k�rgaeg j��b nelja aastasaja taha [2]. Karjalas p�sis alep�letus k�nnip�llunduse k�rval kuni 20. sajandi kolmek�mnendate aastateni. J�rske kaljuseid n�lvu, kuhu polnud v�imalik p�lisp�lde rajada, saigi kasutada vaid aletades. See on ilmselt ka p�hjus, miks aleviljelus just Karjalas ja Savos nii kaua kestis.
Alep�llud rajati tavaliselt asustusest kaugemale. Esialgu oli aletatav metsaala kogukonna �hisomandis. Kui pere tahtis alep�ldu rajada, m�rgistas ta v�ljavalitud ala piirid, omandades nii selle kasutus�iguse kolmeks aastaks. Maade kruntimisel 19. sajandi esimesel poolel jagati talude vahel ka seni �hiskasutuses olnud alemetsad.
Alep�llundus on ekstensiivne maakasutusviis, kus ajavahemik kahe maakasutusts�kli vahel v�ib olenevalt aletamismeetodist ulatuda peaaegu saja aastani. See t�hendas, et talu �lalpidamiseks vajati olenevalt maastikust 150�200 hektari suurust ala, millest korraga oli kasutuses hektari jagu teravilja ja pool hektarit naeri kasvatuseks.

Ale keeruline kunst. Aletamisviisi m��rasid mulla ja metsa iseloom. Nagu iga traditsioonilise tegevuse, nii oli ka aleviljeluse puhul ajapikku kujunenud keerukas s�steem. Eristatakse erimoodi p�letusviise: lihtne �lep�letamine ja veeretamine. Viimase puhul rulliti p�levaid t�vesid �le aletatava maa, et �htlasemalt p�letada toorhuumust ja jaotada tuhka ning paremini h�vitada taimestikku. Oluline oli, et tekiks piisavalt tuhka. Huuhtakaski ehk p�lismetsaale tehti vanadesse okasmetsadesse. Siin piirduti �lep�letusega, see maa sobis rukkile. Sama maa j�udis uuesti p�lluna kasutusele 80�100 aasta p�rast. Sel puhul on tarvitusel olnud kolm s�steemi.
K�ige lihtsam oli �ks p�letus � �ks saak, mille puhul puud j�eti p�rast langetamist aastaks kuni paariks kuivama; siis p�letati ala �le, kuid seda ei puhastatud puudest ega kaetud seemneid mullaga.
Kaks p�letust � �ks saak: ala p�letati �le aasta p�rast metsa langetamist ja teist korda j�rgmisel aastal. Nii oli vabanenud tuhal rohkem aega mullaga seostuda ja see v�etas t�husamalt. K�lvati p�rast teist p�letamist ja seemned kaeti mullaga.
Kaks p�letust � kaks saaki: k�lvati nii p�rast esimest kui ka teist p�letust.
Lehtimets�kaski ehk lehtmetsaalet tehti noortes ja keskealistes kaasikutes ja lepikutes. Siin oli kasutusel kaks varianti. Tavap�rase lehtmetsaale puhul langetati puud p�letamisele eelneval suvel ja kuivatati koos okstega. Oksad eemaldati kevadel, et h�lbustada t�vede veeretamist. Kui p�letataval maal ei kasvanud piisavalt puitu, toodi lisa mujalt. Esmalt p�letati ala �le ja kui see h�sti ei �nnestunud, j�rgnes veeretamine. Lehtmetsaalet p�letati olenevalt k�lvatavast kultuurist kevadel v�i s�gisel. Esimesel aastal kasvatati rukist v�i otra, edaspidi naerist, kaera, tatart ja lina. Lehtmetsaalelt saadi kaks kuni kaheksa saaki.
Rieskamaad ehk toorest alet tehti v�sastunud maal: langetatud v�sa p�letati samal aastal. Selle meetodi puhul toodi alati lisapuitu. P�llult saadi kaks saaki. Rieskamaal kasvatati ainult naerist, sest kevadel langetatud v�sa vajas kuivamiseks aega, naerist aga k�lvatakse hiljem. Kodul�hedase rieskamaa tegemine oligi rohkem naiste-laste t��, nagu meil kapsamaa harimine.
Meetodit, mida kutsutakse pyk�likko, rakendati vanades m�nnikutes, kus puud kuivatati jalal � koort enne r�ngastades. Kuivanud puude vahel hakkas kasvama noor lehtpuumets, mis langetati koos kuivanud m�nnit��gastega. Seda alemaad majandati samamoodi kui lehtmetsaalet. Kuivatatud t�vesid kasutati vahel ka ehituseks [8].

Mida tuli teeb? Aletamine vabastab puittaimedesse kogunenud toitaineid, p�letab mullas toorhuumuse ja muudab mulla struktuuri. Muld muutub aluselisemaks, paraneb kaltsiumi k�ttesaadavus. L�mmastiku koguhulk mullas k�ll v�heneb, kuid �htlasi suureneb taimedele k�ttesaadava l�mmastiku hulk [3]. Mullas toimuvate muudatuste ulatus oleneb sellest, kuidas p�letamine �nnestub, see omakorda oleneb ilmastikust, mulla niiskusest ja huumuskihi paksusest, p�letatava puidu kogusest ning selle niiskusastmest [3]. P�letamine h�vitab ka umbrohuseemneid ja taimekahjureid. Nii kergelt k�ttesaadavad toitained kui ka umbrohust ja taimehaigustest vaba pinnas, samuti erilised paljuv�rselised rukkisordid on v�imaldanud saada alemaadelt mitu korda suuremaid saake kui p�lisp�ldudelt. Samas kadus sel viisil kujunenud mullaviljakus kiiresti: alep�llud andsid saaki l�hikest aega.

Alemaid kasutati mitmeti. Aleviljelus on olnud sajandeid peamine metsakasutusviis, sest metsa v��rtus oligi suurim alemaana. Alles 18. sajandil �letas metsa v��rtus saeveskitele ja t�rvaahjudele tooraine andjana aletamisest saadava tulu [2].
Aletamisele minevalt alalt varuti vajaduse korral enne tarbe- v�i k�ttepuitu. Mahaj�etud alep�lde kasutati aastaid karjamaana, sest puudeta alale kasvas lopsakas rohttaimestik. Alep�letus on ka t�husaim raadamise viis ning l�bi aegade on asukohalt ja mullastikult sobivaid alemaid muudetud p�lisp�ldudeks.

Alep�ld ei sarnane tavap�rase p�llumaaga. Karjala alep�llud on kivised ja kaljused. V�iksemaid kive on korjatud hunnikutesse, suuremad j�eti oma asukohta. K�lvamise j�rel p�hiti kividele langenud terad mullale, et seemet mitte raisata. Alemaa on t�is poolp�lenud puitu. Osaliselt p�lenud t�vedest ehitati p�llu �mber aed, mis hoidis eemal nii metsas karjatatavaid koduloomi kui ka metsloomi. �lej��nud t�ved kuhjati virnadesse, ent k�ikjale j�i vedelema tukke. Polnud erilist m�tet n�ha vaeva p�ldu kividest ja p�lenud puidust puhastades, sest alemaid ju ei k�ntud.
Seeme segati tuha sisse l�hestatud kuusest tehtud karu�kkega, mille painduvad oksaharud takistustest kergesti �le libisevad, ning saak koristati k�sitsi. Ka oli kombeks j�tta alemaale kasvavaid puid pesapaigaks lindudele.

Alemaa on biomitmekesisuse paradiis. Oleme harjunud m�tlema aletamisest kui k�ike elusat h�vitavast maakasutusviisist. Muidugi kadusp�lismetsadest alep�ldude rajamise t�ttu suurel hulgal looduslikke kooslusi. Aga v�rreldes tavaliste p�ldudega pakub alemaa v�ga mitmekesiseid elupaiku. Tuli kahjustab kasvama j�etud �pesapuid� ning m�ned neist kuivavad hiljem. Okasmetsades j��b tavaliselt 20�30% puidust p�lemata, mitmes p�lemisastmes puit laguneb ajapikku. N�nda tekib alemaale nii surnud t��kaid kui ka lamapuitu, mis sobivad elupaigaks eri liikidele. Ka huumuse eri mahus p�lemine ala piires loob mitmesuguste mullastikuoludega laike, kus saavad elada eri liigid. P�lendikest olenevatele liikidele on oluline, et l�hikonnas leiduks alati v�rskelt p�lenud maalappe.
Alep�llud olid v�ikesed ja maade kasutusring vanametsaale puhul pikk, seega on ajaloolise alep�llunduse puhul enamik maast kaetud erivanuselise metsaga. Kaljuses maastikus j�i alemaade vahele alati puutumatuid metsat�kke. Nii kujuneski mitmekesine liigendatud metsalaam. Mahaj�etud alemaadel karjatati algul koduloomi, seej�rel kasvas sinna lehtmets ja l�puks okasmets. Need k�ik pakuvad elupaiku eri liikidele.

Ale on Koli rahvuspargi kaitsekorralduse lahutamatu osa. Koli rahvuspargis hakati �le kuue aastak�mne j�lle alet p�letama 1994. aastal [2]. Vana tava �nnestus taaselustada, sest �mbruskonnas elas veel inimesi, kes olid noorp�lves aletamist n�inud ja varmad oma kogemusi edasi andma. Rahvuspargis tehakse nii p�lismetsa- kui ka lehtmetsaalet, p�letades igal aastal m�ned umbes hektarisuurused alad.
Ale abil taastatakse Kolis piirkonnale omaseid p�randmaastikke. Aga p�hjust on ka hoida elus aleviljelust kui sellele paigale omast maakasutusviisi ja esivanemate oskust osana kultuurip�randist. P�ldudel kasvatatakse piirkonnas kohastunud p�liseid sorte: Koli alenaerist ja Koli alerukist. Seega on alep�llundus oluline ka Soome p�llukultuuride geenipangale.
Peale selle toetab aletamine biomitmekesisust, tekitades mitmesugust surnud ja p�lenud puitu, mida vajavad elupaigana m�nedki haruldaseks muutunud liigid. Kolis suurendatakse ja taastatakse ale abil ka metsade looduslikkust. Rahvuspargi 3000 hektarist katavad kultuurpuistud kolmandiku [5]. T�nap�eval valitaksegi alep�ldudeks peamiselt neid: osale p�letatud puistust rajatakse alep�llud, osa j�etakse kohe looduslikule taastumisele. Mets uueneb p�letatud aladel kohalike seemnetega.
Oluline on ka rahvuspargis tehtav teadust��: siin uuritakse p�lengute m�ju kooslustele ja mullale, koosluste taastumist p�rast p�lenguid ja p�lengutest olenevaid liike. Koli oli esimene rahvuspark maailmas, kus alep�letus taaselustati ja vastavaid uuringuid alustati.
Peale selle tutvustatakse Kolis aleviljelust kui tavap�rast maakasutusviisi turistidele ja teistele huvilistele. Et selles p�nevas t��s ise kaasa l��a, tuleb varem registreeruda: siis saadetakse �igel ajal teade, sest ilmastikust oleneva tegevusena pole alep�letust v�imalik pikalt ette planeerida.
Peale Koli rahvuspargi saab tavap�rase alep�llundusega tutvuda veel Telkkam�ki loodukaitseala muuseumtalus. T�nap�eval tehakse alet ka Linnasaari rahvuspargis.

Ale ja Natura 2000?! Suurem osa Koli rahvuspargist kuulub Natura 2000 v�rgustikku. Siin kaitstakse vanu loodusmetsi, rabametsi, mitmesuguseid niite ning elupaigat��pi nr. 9070, mida Eestis k�sitletakse puiskarjamaadena, kuid mille alla kuuluvad Soomes ka endistele alemaadele kasvanud kaasikud [4]. Seega on aletamine Natura 2000 v�rgustiku ala kaitse korraldamisel vajalik v�te, mida on n�iteks toetanud ka Eestiski tuntud Euroopa Liidu LIFE programm.

Kuidas see k�ib. Meie osalesime 0,6 hektari suuruse ala esimesel �lep�letamisel. Eelmisel aastal oli seal langetatud 40�50-aastane kultuurm�nnik. M�en�lv tundus suure kallaku ja kivide t�ttu p�lluks t�iesti sobimatu, kuid samal alal oli varemgi alep�ld olnud: lohud metsaservas t�histasid vanu naerikoopaid. Kohal oli paark�mmend inimest, teiste seas ka Koli rahvusparki majandava Soome METLA (metsandusinstituudi) t��tajaid ja vabatahtlikke. P�letamisele eelnes p�hjalik instruktaa�, m��rati ka esmaabi andev isik. K�igile jagati linased r�ivad ja tavap�rased t��vahendid � noored kuused, mis olid t�veosas laasitud, kuid ladvas okstega. Nendega tuli nagu luuaga p�hkides l�mmatada metsa tikkuvat tuld.
Ettevalmistatud p�letusala lahutas kasvavast metsast paiguti vaid m�ni meeter, kusisegi pinnase mineraliseerimisega polnud vaeva n�htud . Ala kahes nurgas oli 200-liitrine vaat veega, abiks m�ned panged. V�idetavasti oli p�letamisest teada antud ka kohalikule p��steteenistusele, kuid tulet�rjeautoga poleks teest eemale j��va kaljun�lva ligidale k�ll p��senud.
Kuivanud puulasu s��dati tuulealusest k�ljest leegiheitjaga. Tugeva tuule toel levis tuli kiiresti ja mitmemeetriste leekide keskel kohutavas kuumuses ja l�mmatavas suitsus tundus olevat v�imatu tuld allatuult metsapiiril peatada. Kujutasin juba vaimusilmas ette neid ruutkilomeetreid metsa, kuhu tuli sellise tuulega levib, enne kui m�ni veekogu palangule piiri paneb. J�udsin j�reldusele, et kui soomlased on otsustanud oma metsa p�lema panna, siis mina oma elu k�ll sellep�rast ei j�ta, ning valmistusin taanduma. Siis aga tulid abilised pangedega ja paari minutiga oli metsa l�inud tulele pandud piir.
Korra l�ks tuli veel metsa alla, aga siis oli tuulepealne k�lg p�letatud ning vastutuult allam�ge vaikselt levivad leegid enam naaberpuistule ohtu ei kujutanud. Selgus, et lihtsad meetmed, mis ilmselt sarnanevad aastasadu kasutusel olnutega, vastasid t�pselt vajadusele. �lep�letamisel p�lesid puudel vaid oksad ja pinnaselt k�du. Korraldajate s�nul pidi sellele j�rgnema veel teine p�letus ja siis rukkik�lv.

Aletuled �mber ilma. Aletamine on �leilmse levikuga viljelusviis. Aastatuhandeid on looduslike p�lengute k�rval ka aletuli loonud elupaiku p�lengutest olenevatele liikidele ning mitmekesistanud metsv��ndi elupaiku. Aletamine tundub �rgse p�llumajandusviisina, kuid on kasutusel ka praeguses maailmas.
Eestis algas alep�llundus ligikaudu 6000 aastat tagasi ja kestis 19. sajandi keskpaigani [1]. Meie viimastel alep�ldudel on j�udnud t�isealiseks saada alles esimene metsap�lvkond. Kindlasti on alep�llundusel olnud oma osa Eesti biomitmekesisuse kujunemisel, aga erinevalt Soomest pole aletamise osa maastike kujunemisel ja elupaikade loomisel meil peaaegu �ldse uuritud, r��kimata selle rakendamisest kaitsekorralduse v�ttena.

1. Kahk, Juhan 1992. Uuenduste sissetung 18. sajandi l�pust 19. sajandi keskpaigani. � Eesti talurahva ajalugu 1. Olion,Tallinn: 365�377.
2. Lov�n, Lasse 2006. Swidden heritage alive and well in Koli. http://www.metla.fi/koli/index-en.htm Vaadatud 12.12.2006.
3. Matas, Cristobal Delgado 2004. Dynamics of nutrients in slash and burn agroforestry in Koli National Park. Tutkittu ja tuntematon Koli. � Mets�ntutkimuslaitoksen tiedonantoja 915;: 29�46.
4. Paal, Jaanus 2004. Loodusdirektiivi elupaigat��pide k�siraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn: 208�210.
5. Parviainen, Jari 2004 Kolin mets�ntutkimuksen haasteet:lounnomets�t, kasket ja ahot.Tutkittu ja tuntematon Koli. � Mets�ntutkimuslaitoksen tiedonantoja 915: 5�6.