Umango


Umango uyisithelo esithandwa kakhulu emazweni amaningi ashisayo, kuhlanganisa neNingizimu Afrika.Lesi sithelo saqala ukutshalwa eNdiya eminyakeni engaphezu kuka-4 000 eyedlule,kodwa namuhla sesisatshalaliswe emazweni amaningi emhlabeni. Umango ukhula esihlahleni esikhulu esikhiqiza izithelo ngesikhathi sasehlobo.INdiya ingelinye lamazwe akhiqiza umango ngobuningi emhlabeni.Lesi sithelo sithandwa ngenxa yokunambitheka kwaso okumnandi, iphunga elimnandi, kanye nezakhamzimba ezisiza umzimba. Umango ungowesihlahla esibizwa ngokuthi Mangifera indica.[1]
Umango unomumo oyindilinga noma omude kancane. Isikhumba saso singaba luhlaza, siphuzi, noma sibe nombala obomvu kuye ngohlobo lwawo. Ngaphakathi kuba nenyama ephuzi noma ewolintshi enamanzi amaningi futhi enambitheka kamnandi.Phakathi nendawo kuba nethambo elikhulu.Kukhona izinhlobo eziningi zomango ezifana noTommy Atkins, Kent, neKeitt, ezihluka ngosayizi nokunambitheka.Ngokomsoco, umango uqukethe i-Vitamin C ne-Vitamin A, ezisiza ukuqinisa amasosha omzimba nokunakekela amehlo nesikhumba. Uqukethe futhi i-fiber esiza ekugayweni kokudla.Ngenxa yalezi zakhamzimba,umango ubalulekile ekugcineni .Umango ungadliwa usha, wenziwe ujusi noma i-smoothie, noma usetshenziswe kumasaladi ezithelo. Ngakho-ke, umango uyisithelo esinomsoco, esimnandi, futhi esiwusizo empilweni yomuntu.[2]
Ngakho ke Umango uyisithelo esibalulekile ngenxa yokunambitheka kwaso, umsoco waso, kanye nokusetshenziswa kwaso okuningi. Njengoba uqukethe izakhamzimba eziningi, uyasiza ekugcineni impilo enhle. Ngakho-ke, ukufaka umango ekudleni kwansuku zonke kungaba yindlela enhle yokuphila impilo enempilo.[3]
Umsukagama
[hlela | Hlela umthombo]Igama lesiNgisi elithi mango (ebuningini elithi "mangoes" noma "mangos") lavela Ngekhulu le-16 egameni IsiPutukezi elithi manga, elivela egameni lesIMalay mango, futhi ekugcineni elivela kumuntu waseTamil ("Umango") + kay ("isithelo / imifino engavuthiwe").[4] Igama lesayensi, I-Mangifera indica, libhekisela esitshalweni esithwala omangoza eNdiya.[4]
[5]Ukukhula komango .
[hlela | Hlela umthombo]Umango ovuthiwe ukhipha iphunga elihlukile, elinoshukela.[5] Ngaphakathi komgodi ongamamilimitha angu-1-2 (0.039-0.079 obukhulu kunomngcele omncane ovala imbewu eyodwa, engamasentimitha angu-4-7 (1.6-2.8 ubude. Kwe mango enezinhlamvu ezingaqondakali ezingakwazi ukusinda emakhazeni nasekomeni. Izihlahla zikhula kalula ngezinhlamvu, ngempumelelo ukuhluma kakhulu lapho imbewu itholakala ezithelweni ezivuthiwe.[5]
I-Taxonomy
[hlela | Hlela umthombo]Imango ivela esifundeni esiphakathi kwenyakatho-ntshonalanga yeMyanmar, iBangladesh, nasenyakatho-mpumalanga yeNdiya.[6][7] Umango ubhekwa njenge-anachronism yokuziphendukela kwemvelo, lapho ukusatshalaliswa kwembewu kwake kwenziwa ngumuntu owazi ukudla ngokuziphendukela komzimba, njengesidalwa esincelisayo se-megafauna.[8] a ma o g nlaawesikhumba ophuzi
Izinkomba
[hlela | Hlela umthombo]- ↑ The Mango: Botany, Production and Uses. Litz R. E. (2009).
|first1=missing|last1=in Authors list (help); Check date values in:|year=(help) - ↑ Morton J, Morton J ((1987)). Fruits of Warm Climates. Morton J. Check date values in:
|year=, |date=, |year= / |date= mismatch(help) - ↑ World Health Organization (WHO), World Health Organization (WHO) ((2020)). Healthy Diet Fact Sheet. World Health Organization (WHO). Check date values in:
|year=(help) - 1 2 . p. xiv. Missing or empty
|title=(help) - 1 2 3 . p. 221–239. Missing or empty
|title=(help)Morton, Julia Frances (1987). Mango. In: Fruits of Warm Climates. NewCROP, New Crop Resource Online Program, Center for New Crops & Plant Products, Purdue University. pp. 221–239. ISBN 978-0-9610184-1-2. - ↑ Kuhn, David N.; Bally, Ian S. E.; Dillon, Natalie L.; Innes, David; Groh, Amy M.; Rahaman, Jordon; Ophir, Ron; Cohen, Yuval et al (20 April 2017). "Genetic Map of Mango: A Tool for Mango Breeding". Frontiers in Plant Science 8: 577. doi:10.3389/fpls.2017.00577. PMC 5397511. PMID 28473837. http://www.pubmedcentral.nih.gov/articlerender.fcgi?tool=pmcentrez&artid=5397511.Kuhn, David N.; Bally, Ian S. E.; Dillon, Natalie L.; Innes, David; Groh, Amy M.; Rahaman, Jordon; Ophir, Ron; Cohen, Yuval; Sherman, Amir (20 April 2017). "Genetic Map of Mango: A Tool for Mango Breeding". Frontiers in Plant Science. 8: 577. doi:10.3389/fpls.2017.00577. PMC 5397511. PMID 28473837.
- ↑ Warschefsky, Emily J.; Wettberg, Eric J. B. (June 2019). "Population genomic analysis of mango (Mangifera indica) suggests a complex history of domestication". New Phytologist 222: 2023–2037. doi:10.1111/nph.15731. PMID 30730057.Warschefsky, Emily J.; Wettberg, Eric J. B. (June 2019). "Population genomic analysis of mango (Mangifera indica) suggests a complex history of domestication". New Phytologist. 222 (4): 2023–2037. doi:10.1111/nph.15731. PMID 30730057.
- ↑ Spengler, Robert N. (April 2020). "Anthropogenic Seed Dispersal: Rethinking the Origins of Plant Domestication". Trends in Plant Science 25: 340–348. doi:10.1016/j.tplants.2020.01.005. PMID 32191870.
