Famagusta
 |
See artikkel on Küprose linnast; Eesti ansambli kohta vaata Famagusta (ansambel) |
| Famagusta | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Vaade linnale | |||||
Elanikke: 40 920 (2011)[1] 
| |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 35° 7′ N, 33° 57′ E | |||||
  | |||||
Famagusta (kreeka keeles Αμμόχωστος, türgi keeles Gazimağusa) on linn Küprose saare idarannikul, Famagusta ringkonna halduskeskus.
Linn paikneb Famagusta lahe rannikul Gkréko ja Elaía neeme vahel umbes 60 kilomeetrit Nikosiast ida pool. Famagustas asub Küprose saare sügavaim looduslik sadam, mis on läbi ajaloo olnud oluline kaubandus- ja meresõlmpunkt.
Famagusta on tuntud rikkaliku ajaloo ja arhitektuuripärandi poolest. Vanalinnas on hästi säilinud keskaegsed linnamüürid ning mitu gooti stiilis kirikut. Üks tähtsamaid neist on Lala Mustafa Paša mošee, mis ehitati 14. sajandil katoliku katedraalina Püha Nikolausile ning muudeti pärast Osmanite vallutust 1571. aastal moslemite palvelaks ehk mošeeks.
1571. aastal pärast Küprose vallutamist Osmanite vägede poolt, piirasid osmanid Famagusta linna ligi üheksa kuud, enne kui linn lõpuks alistus. Piiramissõda oli üks pikemaid ja raskemaid Vahemere piirkonna konflikte 16. sajandil ning lõppes linna täieliku Osmanite võimule allutamisega.
Keskajal oli Famagusta üks Vahemere tähtsamaid sadamalinnu, oluline kaubandus- ja merenduskeskus.
Alates 1974. aastast, pärast Türgi sõjalist sekkumist Küprosele, asub Famagusta de facto Põhja-Küprose Türgi Vabariigi kontrolli all, mida tunnustab rahvusvaheliselt üksnes Türgi. Linna lõunaosa, sealhulgas Varósha (Maras) linnaosa, jäi aastakümneteks suletud alaks ning on saanud Küprose konflikti sümboliks.
De jure kuulub Famagusta jätkuvalt Küprose Vabariigi koosseisu ning linna staatust käsitletakse rahvusvahelises õiguses okupeeritud territooriumina.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas on tegutsenud jalgpalliklubi Néa Salamís Famagusta FC.
