2023

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
◄◄ | ◄ | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

Surnud

2023. aasta (MMXXIII) oli 21. sajandi 23. aasta. See algas pühapäevaga.

Vasted teistes kalendrites

Juudi kalender: 5783–5784
Hinduistlik kalender: 5124–5125
Islami kalender: 1444–1445
Iraani kalender: 1401–1402
Sirvikalender: 10236

Sündmused maailmas

Jaanuar

1. jaanuar – Horvaatia liitus euroala ja Schengeni viisaruumiga.
5. jaanuar – Vatikanis toimusid emeriitpaavst Benedictus XVI matused.
8. jaanuar – Brasiilia kolme võimu väljaku ründamine: Brasiilia endise presidendi Jair Bolsonaro toetajad ründasid Rahvuskongressi, ülemkohtuhoonet ja presidendipaleed.
15. jaanuar – Nepalis Pokharas kukkus alla reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 72 inimest.
18. jaanuar – Ukrainas Kiievi lähedal Brovarõs kukkus alla Ukraina päästeameti kopter. Hukkusid kõik kopteris viibinud kümme inimest, teiste seas Ukraina siseminister Denõss Monastõrskõi, lisaks hukkus neli inimest maapinnal.
18. jaanuar – Antigua ja Barbudal toimunud üldvalimiste tulemusena säilitas Antigua ja Barbuda Töölispartei Esindajatekojas enamuse.

19. jaanuar – Madagaskari tabas tsüklon Cheneso, mis nõudis 33 inimelu.
19. jaanuar – Prantsusmaal puhkesid ulatuslikud meeleavaldused seoses president Emmanuel Macroni kavaga tõsta pensioniiga.
25. jaanuar – Uus-Meremaa peaministriks valiti Chris Hipkins, kes astus ametisse sama aasta 7. veebruaril.
27. jaanuar – Iraani pealinnas Teheranis rünnati Aserbaidžaani suursaatkonda, hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest.
27. jaanuar – palestiinlane ründas Ida-Jeruusalemmas Neve Ya'aqovis sünagoogi, hukkus seitse tsiviilisikut.
28. jaanuar – Tšehhi presidendivalimised võitis Petr Pavel.
30. jaanuar – Pakistanis Peshawaris asuvale mošeele korraldatud enesetapurünnakus hukkus 84 ja sai vigastada üle 220 inimese.

Veebruar

1. veebruar – komeet C/2022 E3 (ZTF) jõudis Maale kõige lähemale.
3. veebruar – Ameerika Ühendriigid teatasid väidetava Hiina luureõhupalli avastamisest. Õhupall tulistati järgmisel päeval alla.
3. veebruar – Ameerika Ühendriikides Ohio osariigis sõitis rööbastelt välja ohtlikke kemikaale vedanud rong, mis põhjustas ulatusliku keskkonnareostuse.
4. veebruar – Tšiilis laiendati ulatuslike metsatulekahjude tõttu välja kuulutatud eriolukorda uutesse piirkondadesse.

6. veebruar – Türgit ja Süüriat tabas 7,8-magnituudiline maavärin. Hukkus üle 59 000 inimese, vigastada sai üle 120 000.
12. veebruar – Uus-Meremaad tabanud tsüklon Gabrielle põhjustas laialdaselt üleujutusi ja elektrikatkestusi.
12. veebruar – Küprose presidendiks valiti Níkos Christodoulídis.
15. veebruar – Panamas toimunud bussiõnnetuses hukkus 42 inimest.
18.–23. veebruar – São Paulo osariiki Brasiilias tabanud üleujutustes ja maalihetes hukkus 65 inimest.
24. veebruar – Mosambiiki jõudnud tsüklon Freddy tõi kaasa tugevad vihmahood, mille põhjustatud üleujutustes hukkus Mosambiigis 198 ja selle naaberriigis Malawis üle 1200 inimese.
25. veebruar – Nigeeria presidendiks valiti Bola Tinubu.
26. veebruar – Lõuna-Itaalias Calabria rannikul uppus pagulasi vedanud alus, hukkus 96 inimest.
28. veebruar – Kreekas Tessaalia piirkonnas toimunud rongiõnnetuses hukkus 57 inimest.

Märts

10. märts – Ameerika Ühendriikides kukkus kokku Silicon Valley Bank ja paar päeva hiljem Signature Bank. Tegemist olid suurimad pangakrahhid pärast 2008. aasta majanduskriisi.
10. märts – Saudi Araabia ja Iraan taastasid pärast seitset aastat diplomaatilised suhted.
14. märts – Venemaa sõjalennuk rammis Musta mere kohal Ameerika Ühendriikide drooni, mis kukkus merre.
17. märts – Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis välja vahistamismäärused president Vladimir Putini ja laste õiguse voliniku Marija Lvova-Belova kohta seoses Ukraina laste sunniviisilise väljasaatmisega Venemaale.
19. märts – Šveitsi suurpank UBS nõustus ostma Credit Suisse'i.
19. märts – Kasahstani parlamendivalimistel võitis enim kohti valitsev partei Amanat.
21. märts – Afganistani Badakhshāni provintsi tabas 6,8-magnituudiline maavärin, mille tõttu hukkus 21 inimest.
24.–27. märts – Alabama ja Mississippi osariiki Ameerika Ühendriikides tabanud tornaadodes hukkus 23 inimest.
27. märts – Mehhikos Ciudad Juárezis hukkus põgenikekeskuse tulekahjus 40 inimest.

Aprill

2. aprill – Soomes toimunud parlamendivalimiste tulemusena sai parlamendis enim kohti Petteri Orpo juhitav Rahvuslik Koonderakond.
2. aprill – Montenegro presidendivalimised võitis Jakov Milatović.
2. aprill – Andorra parlamendivalimised võitis peaminister Xavier Espot Zamora juhitud liberaalne koalitsioon.

4. aprill – Soome sai NATO 31. liikmesriigiks.
4. aprill – USA endine president Donald Trump sai süüdistuse 34 võltsimisjuhtumi eest.^[1]
11. aprill – Myanmari kodusõda: Myanmari sõjaväehunta korraldas õhurünnaku Pazigyi külale, hukkus 130 tsiviilisikut.^[2]
14. aprill – Jupiter Icy Moons Explorer startis uurima Jupiteri kaaslasi.
14. aprill – Ghana kiitis esimesena riigina heaks malaariavaktsiini R21/Matrix-M kasutamise.
15. aprill – Sudaanis puhkesid kokkupõrked sõjaväelise režiimi rivaalitsevate rühmituste vahel.
18. aprill – telekanal Fox News nõustus maksma 787 miljonit dollarit Dominion Voting Systemsile, et vältida kohtuprotsessi 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kohta levitatud valede üle.
18. aprill – Lõuna-Hiina merest avastati Teises maailmasõjas ameeriklaste uputatud Jaapani laeva Montevideo Maru vrakk.
19. aprill – Jeemenis Sanaas toimunud rüseluses hukkus üle 90 inimese.
20. aprill – esimesele katselennule startis ajaloo suurim ja võimsaim rakett Starship. See plahvatas neli minutit pärast starti.
30. aprill – Paraguay üldvalimiste tulemusel sai riigi uueks presidendiks Santiago Peña.

Mai

1. mai – Ameerika Ühendriikides kukkus kokku First Republic Bank.
2. mai – pärast 87 päeva kestnud näljastreiki Iisraeli vanglas palentiinlane Khader Adnan.
3. mai – Serbia pealinnas Belgradis toimunud koolitulistamises hukkus kümme inimest.
3. mai – Indias Manipuris puhkenud etnilistes kokkupõrgetes hukkus üle 50 inimese.
4. mai – Serbias Belgradist umbes 100 km kaugusel kahes erinevas tulistamises hukkus kokku üheksa inimest.
5. mai – Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroonapandeemia lõppenuks rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorrana.

6. mai – Londonis Westminster Abbeys krooniti Suurbritannia kuningas Charles III.
7. mai – Araabia Liiga taastas Süüria liikmesuse.
14. mai – Tai üldvalimised võitis opositsiooni koalitsioon.
14. mai – Myanmari ja Bangladeshi tabanud tsüklon Mocha nõudis üle 460 inimelu.
16.–17. mai – Emilia Romagna maakonda Itaalias tabanud üleujutustes hukkus 15 inimest.
17. mai – keset poliitilist kriisi saatis Ecuadori president Guillermo Lasso laiali riigi parlamendi ja kuulutas välja erakorralised valimised.
21. mai – Guyanas Mahdias asuva keskkooli tütarlaste ühiselamus puhkenud tulekahjus hukkus 20 inimest.
28. mai – toimus Türgi presidendivalimiste teine voor, mille võitis Recep Tayyip Erdoğan.

Juuni

1. juuni – Senegalis puhkesid valitsusvastased meeleavaldused. Meeleavalduste käigus hukkus 16 inimest.
2. juuni – Odisha rongiõnnetus: India idaosas Odisha osariigis põrkasid kokku kaks reisirongi ja üks kaubarong. Õnnetuses hukkus 296 ja sai vigastada üle 1200 inimese.
2.–3. juuni – Haitit tabanud üleujutustes hukkus 51 inimest.
6. juuni – Ukrainas õhiti Kahhovka hüdroelektrijaama tamm. Venemaa ja Ukraina süüdistasid teineteist tammi õhkimises.

7. juuni – Kanada metsatulekahjudest tekkinud suitsu tõttu anti mitmel pool Põhja-Ameerikas õhukvaliteedi hoiatusi.
12. juuni – Nigeerias Nigeri jõel uppus laev. Hukkus vähemalt 106 inimest.
14. juuni – vähemalt 82 inimest hukkus, kui Kreeka ranniku lähedal uppus pagulasi vedanud alus.
15. juuni – 15 inimest hukkus, kui Kanadas Manitoba provintsis põrkas poolhaagis Trans-Kanada maanteel kokku bussiga.
16. juuni – Ugandas Mpondwe linnas tappis islamistlik mässuliste rühmitus koolis 42 inimest.
18. juuni – Titani hukk: Viis inimest hukkus, kui Titanicu vrakki uurima läinud sukelaparaat Titan survekambri implosiooni tõttu hävis.
20. juuni – Hondurase pealinna Tegucigalpa lähedal asuvas naistevanglas toimunud mässus hukkus 46 inimest.
21. juuni – Hiinas Yinchuanis asuvas restoranis toimunud gaasiplahvatuses hukkus 31 inimest.
23.–24. juuni – Wagneri rühmituse juht Jevgeni Prigožin korraldas relvastatud vastuhaku Venemaa valitsuse vastu. Vastuhakk lõppes Wagneri rühmituse tagamisega 24. juuni õhtul.
27. juuni – üle Prantsusmaa puhkesid rahutused, kui politsei oli surnuks tulistanud 17-aastase Nahel Merzouki.
30. juuni – Brasiilia kõrgem valimiskohtus piiras riigi endisel presidendil Jair Bolsonarol poliitilistele ametikohtadele kandideerimise kuni 2030. aastani seoses võimu kuritarvitamisega enne 2022. aasta üldvalimisi.

Juuli

7. juuli – Hollandi lagunes valitsuskoalitsioon ja peaminister Mark Rutte teatas kavatsusest tagasi astuda.
9. juuli – Põhja-Indias hukkus üleujutustes ja maalihetes vähemalt 100 inimest.
14. juuli – Ameerika filmi- ja teletööstuse näitlejate gild SAG-AFTRA alustas streiki, liitudes Hollywoodi stsenaristide streigiga.
15. juuli – Lõuna-Koread tabanud üleujutustes ja maalihetes hukkus 47 inimest.
23. juuli – Hispaania üldvalimised võitis Alberto Núñez Feijóo juhitud Rahvapartei.
24. juuli – Iisraeli valitsus viis vaatamata mitu kuud kestnud protestidele läbi justiitsreformi, mis piirab ülemkohtu võimu valitsuse otsuseid vetostada.
25.–30. juuli – Filipiine, Taiwani ja Hiinat tabanud tsüklon Doksuri nõudis üle 130 inimese.
26. juuli – Nigeri presidendi kaardivägi kukutas riigipöörde käigus president Mohamed Bazoumi.
28. juuli – teatati Vana-Rooma keisri Nero erateatri avastamisest Palazzo Della Rovere hoovi alt.
30. juuli – Pakistanis Kharis toimunud enesetapurünnakus hukkus üle 60 inimese.

August

6. august – Pakistanis Sindhi provintsis sõitis rong rööbastelt maha, hukkus vähemalt 30 inimest.
8. august – Hawaii saartell puhkenud maastikutulekahjudes hukkus üle 100 inimese.
9. august – üheksa päeva enne presidendivalimiste esimest vooru mõrvati Ecuadoris presidendikandidaat Fernando Villavicencio.
16. august – Sudaanist Geneinast avastati ligi 1000 surnukehaga massihaud.
19. august – Venemaa kuumaandur Luna 25 kukkus Kuu pinnale ja hävis.
20. august – Guatemala presidendiks valiti Bernardo Arévalo.
21. august – Suurbritannias mõisteti endine haiglaõde Lucy Letby seitsme vastsündinu tapmise eest eluks ajaks vangi.
22. august – Tai parlament valis riigi uueks peaministriks Srettha Thavisini.
22. august – Kambodža peaministrina astus ametisse Hun Manet pärast oma isa Hun Seni 38 aastat kestnud ametiaja lõppu.

23. august – 2023. aasta Wagneri grupi lennuõnnetus: Venemaal Tveri oblastis kukkus alla ärilennuk, hukkus Wagneri gruppi juht Jevgeni Prigožin ja kõik üheksa teist lennukil viibinud inimest.
23. august – Kuul maandus kosmoselaeva Chandrayaan-3 maandur Vikram, millega Indiast sai esimene riik, mille kosmoselaev on maandunud edukalt Kuu lõunapooluse lähistele.
30. august – Gaboni president Ali Bongo Ondimba kukutati riigipöördega vaid mõni aeg pärast seda, kui ta oli tagasi ametisse valitud.
31. august – Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis asuvas viiekorruselises majas toimunud tulekahjus hukkus

September

1. september – Singapuri presidendiks valiti Tharman Shanmugaratnam.
8. september – Marokos toimus tugev maavärin, hukkus üle 2900 inimese.
11. september – Liibüas hukkus üle 4000 inimese, kui torm Daniel põhjustas kahe paisu purunemise.
12. september – Vietnamis Hanois hukkus kortermaja tulekahjus 56 inimest.

15. september – Läti peaministrina astus ametisse Evika Siliņa.
18. september – Kanada ja India vahel puhkes diplomaatiline kriis seoses sikhi separatisti Hardeep Singh Nijjari tapmisega sama aasta juunis Kanadas.
20. september – teatati vanima teadaoleva, hinnanguliselt 476 000 aastat vana, Homo sapiens 'i eelse puitehitise avastamisest Sambias.
24. september – kümned tuhanded etniliste armeenlased hakkasid Mägi-Karabahhi piirkonnast põgenema pärast seda, kui Aserbaidžaan oli vallutanud kogu Mägi-Karabahhi Vabariigi territooriumi ja kohaliku valitsuse likvideerinud.
24. september – NASA missioon OSIRIS-REx tõi Maale tagasi asteroidilt 101955 Bennu võetud proovid.
26. september – Iraagis Qaraqoshis pulmapeo ajal puhkenud tulekahjus hukkus 107 inimest.
29. september – Pakistanis Mastungi ringkonnas toimunud enesetapurünnakus hukkus 60 inimest.

Oktoober

3. oktoober – USA Esindajakoja spiiker Kevin McCarthy kõrvaldati ametikohalt.
3. oktoober – Itaalias Veneetsias sõitis buss sillalt alla, hukkus 21 inimest.
6. oktoober – Nobeli rahuauhinna pälvis Narges Moḩammadī võitluse eest Iraani naiste rõhumise vastu ning inimõiguste ja kõigi vabaduste edendamise eest.
7. oktoober – Iisrael kuulutas välja sõjaseisukorra pärast seda, kui Ḩamās ja teised Palestiina sõjalised rühmitused olid Iisraeli vastu korraldanud arvukalt rünnakuid, mille tõttu hukkus üle tuhande inimese.
7. oktoober – Herāti provintsi Afganistanis tabanud 6,3-magnituudilises maavärinas hukkus ligi 1500 inimest.
13. oktoober – Startis NASA kosmoseaparaat Psyche, mis suundus uurima metallasteroidi 16 Psyche.
14. oktoober – Austraalias toimunud referendumil lükati tagasi põlisrahvaste tunnustamine.
14. oktoober – Uus-Meremaa üldvalimised võitis Christopher Luxoni juhitud Rahvuspartei.
15. oktoober – Ecuadori presidendiks valiti Daniel Noboa.
15. oktoober – Poola parlamendivalimistel saavutasid opositsiooniparteid võidu võimupartei Õigus ja Õiglus üle.
16. oktoober – Brüsselis toimus islamistlik terrorirünnak, milles hukkus kaks inimest.
25. oktoober – Ameerika Ühendriikides Maine'i osariigis Lewistonis toimunud tulistamises hukkus 19 inimest.

25. oktoober – orkaan Otis saabus Mehhikosse Acapulco lähedale 5. kategooria tormina. Tormi tõttu hukkus vähemalt 50 inimest.
28. oktoober – Kasahstanis Karagandõ oblastis asuvas kivisöekaevanduses toimunud tulekahjus hukkus 46 inimest.

November

1. november – NASA kosmoseaparaat Lucy lendas missiooni esimese möödalennu käigus mööda asteroidist 152830 Dinkinesh.
2. november – Ameerika endine krüptoärimees Sam Bankman-Fried mõisteti süüdi kõigis seitsmes süüdistuspunktis, sealhulgas pettuses ja rahapesus, seoses tema rolliga krüptovaluutabörsi FTX pankrotis.
3. november – Karnali provintsi Nepalis tabanud 5,7-magntituudilises maavärinas hukkus 153 inimest.
11. november – Myanmari kodusõda: opositsiooniväed olid kaks nädalat kestnud rünnaku käigus valitseva sõjaväelise hunta käest vallutanud mitu linna.
14. november – Libeeria presidendiks valiti napi häälteenamusega Joseph Boakai, kes võitis ametisolevat George Weah'd.
16. november – Hispaania peaminister Pedro Sanchez sõlmis katalaani iseseisvuslastega kokkuleppe ja valiti seejärel tagasi kolmandaks ametiajaks Hispaania peaministriks.
19. november – Argentina presidendiks valiti Javier Milei.
22. november – Hollandi üldvalimised võitis Geert Wildersi juhitud Vabaduspartei.
24. november – Somaalia sai Ida-Aafrika Ühenduse kaheksandaks liikmesriigiks.
28. november – Indias Uttarakhandi osariigis päästeti kõik 41 töölist, kes olid 17 päeva varem maanteetunnelis toimunud varingu tõttu lõksu jäänud.

Detsember

3. detsember – Indoneesias Sumatra saarel hakkas purskama Marapi vulkaan. Hukkus 24 matkajat.
4. detsember – Mauritaania endine president Mohamed Ould Abdel Aziz mõisteti korruptsioonisüüdistusega vangi.
4. detsember – Venezuelas toimunud referendumil kiideti heaks naaberriigi Guyanale kuuluva vaidlusaluse naftarikka piirkonna Esequiba ülevõtmine.
5. detsember – Indiat tabas tsüklon Michaung, mis tappis 17 inimest.
12. detsember – Dubais lõppenud kliimatippkohtumisel COP28 jõuti kokkuleppele fossiilkütustest järkjärguliselt "eemale liikuda".^[3]

13. detsember – Donald Tusk valiti taas Poola peaministriks.
16. detsember – pärast Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩi surma sai Kuveidi emiiriks tema poolvend Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ.
17. detsember – Serbias toimunud parlamendivalimiste tulemusena saavutas Serbia Progressiivne Partei parlamendis taas enamuse.
18. detsember – pärast mitut nädalat kestnud tugevat seismilist aktiivsust hakkas Islandil Grindavíki lähedal purskama vulkaan.
18. detsember – Hiinas Gansu provintsis toimus 6,2-magnituudiline maavärin, milles hukkus üle 140 inimese.
18. detsember – paavst Franciscus andis katoliku vaimulikele loa õnnistada samasoolisi abielupaare.
21. detsember – Tšehhi pealinnas Prahas toimunud massitulistamises hukkus vähemalt 16 inimest.
24. detsember – Nigeerias Plateau osariigis tapsid bandiidid vähemalt 200 inimest.
31. detsember – Taani kuninganna Margrethe II teatas kavatsusest troonist loobuda.

Sündmused Eestis

3. jaanuar – Politsei- ja Piirivalveameti laevastik viidi üle mereväe koosseisu.
5. märts – 2023. aasta Riigikogu valimised võitis 31,2%-ga Kaja Kallase juhitav Reformierakond, mis sai 37 kohta Riigikogus. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai 17 kohta, Keskerakond 16 kohta, Eesti 200 14 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9 kohta ja Isamaa 8 kohta.
9. oktoober – Guajaana kosmosekeskusest startis kosmosesse Eesti tudengisatelliidi programmi teine satelliit ESTCube-2, mis orbiidile ei jõudnud.

Filmindus

Pikemalt artiklis 2023. aasta filmis

19. veebruar – 76. korda jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad. Enim auhindu (7) võitis Saksamaa sõjafilm "Läänerindel muutuseta".
25. veebruar – 70. Berliini rahvusvahelise filmifestivali peaauhinna Kuldkaru võitis film "L'Adamanti peal" ("Sur l'Adamant").
12. märts – 95. korda jagati välja Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhinnad Oscarid. Enim auhindu (7) võitis "Kõik kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All at Once"), sealhulgas parima filmi, parima naispeaosatäitja ja parima lavastaja auhinna.

Muusika

Pikemalt artiklis 2023. aasta muusikas

13. mai – 67. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Rootsi esindaja Loreen lauluga "Tattoo".

Spordisündmused

Pikemalt artiklis 2023. aasta spordis

12. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis Kansas City Chiefs, kes alistas Philadelphia Eaglesi.
30. aprill – male maailmameistriks tuli Ding Liren, kes alistas Jan Nepomnjaštši.
21. juuni – 2. juuli – Euroopa mängud
20. juuli – 20. august – naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused
19. august – algasid kergejõustiku maailmameistrivõistlused Ungaris Budapestis.
25. august – 10. september – korvpalli maailmameistrivõistlused
23. september – 8. oktoober – Aasia mängud
24. september – etiooplanna Tigst Assefa püstitas naiste maratonijooksus uue maailmarekordi.
8. oktoober – keenialane Kelvin Kiptum püstitas meeste maratonijooksus uue maailmarekordi.
20. oktoober – 5. november – toimusid Panameerika mängud.

Surnud

Pikemalt artiklis In memoriam 2023

1. jaanuar – Kadri Mälk, eesti ehtekunstnik
3. jaanuar – Ruslan Hasbulatov, tšetšeeni päritolu Venemaa majandusteadlane ja poliitik
3. jaanuar – Jaak Mosin, Eesti kaitseliitlane
3. jaanuar – Walter Cunningham, USA mereväelane ja astronaut
10. jaanuar – Jeff Beck, Briti kitarrist ja helilooja
10. jaanuar – Kalle Eller, eesti esseist ja Kaitseliidu ohvitser
10. jaanuar – Konstantínos II, Kreeka kuningas
10. jaanuar – Andrus Nilk, eesti spordiajakirjanik
12. jaanuar – Lisa Marie Presley, Ameerika Ühendriikide laulja
16. jaanuar – Gina Lollobrigida, itaalia näitleja
18. jaanuar – David Crosby, USA muusik
19. jaanuar – Viive Ernesaks, eesti pianist
21. jaanuar – Vahur Linnuste, eesti keele ja kultuuri õppejõud Prantsusmaal
25. jaanuar – Ülo Matjus, eesti filosoof
3. veebruar – Paco Rabanne, hispaania moelooja
5. veebruar – Pervez Musharraf, Pakistani sõjaväelane ja poliitik
6. veebruar – Lubomír Štrougal, Tšehhoslovakkia riigitegelane
7. veebruar – Mati Põldre, eesti filmirežissöör
8. veebruar – Burt Bacharach, Ameerika Ühendriikide helilooja
8. veebruar – Ivan Silajev, Venemaa riigitegelane
10. veebruar – Carlos Saura, hispaania filmilavastaja
11. veebruar – Hans Modrow, Saksa DV riigitegelane
12. veebruar – Vadim Abdrašitov, tatari päritolu filmirežissöör
15. veebruar – Marje Josing, eesti majandusteadlane
15. veebruar – Raquel Welch, Ameerika Ühendriikide näitleja
28. veebruar – Indrek Toome, Eesti NSV poliitik
3. märts – Jaak Lipso, eesti korvpallur
3. märts – Kenzaburō Ōe, jaapani kirjanik
5. märts – Matti Klinge, soome ajaloolane
7. märts – Väino Rätsep, eesti tervishoiutegelane
12. märts – Arvo Sirel, Eesti sõjaväelane
13. märts – Ernst Tugendhat, saksa filosoof
15. märts – Jüri Kraft, eesti majandustegelane
24. märts – Helgi Erilaid, eesti raadioajakirjanik
8. aprill – William Newton-Smith, Kanada päritolu filosoof
10. aprill – Olev Oja, eesti koorijuht
14. aprill – Abel Posse, Argentina kirjanik
18. aprill – Väino Aren, eesti näitleja ja balletitantsija
25. aprill – Harry Belafonte, Jamaica päritolu Ameerika Ühendriikide laulja
5. mai – Andres Ellamaa, Eesti arst ja poliitik
10. mai – Ian Hacking, Kanada filosoof
10. mai – Henry Laks, eesti laulja
24. mai – Tina Turner, Ameerika Ühendriikide laulja
27. mai – Ilja Kabakov, vene kunstnik
31. mai – Aino Bāliņa-Karmo, Eesti-Läti džässlaulja
6. juuni – Olaf Suuder, eesti ajakirjanik
8. juuni – Malle Salupere, eesti kultuuriloolane
10. juuni – Ted Kaczynski, Ameerika Ühendriikide terrorist
12. juuni – Silvio Berlusconi, Itaalia ettevõtja ja poliitik
15. juuni – Glenda Jackson, Briti näitleja ja poliitik
2. juuli – Dorian Supin, Eesti filmilavastaja
9. juuli – Jüri Tammaru, eesti filosoof
11. juuli – Milan Kundera, tšehhi-prantsuse kirjanik
16. juuli – Jane Birkin, Briti-prantsuse laulja ja näitleja
16. juuli – Harry Frankfurt, Ameerika Ühendriikide filosoof
20. juuli – Aadu Must, Eesti ajaloolane ja poliitik
21. juuli – Gabriel Hazak, Eesti politoloog, jurist ja väliskommentaator
21. juuli – Tony Bennett, Ameerika Ühendriikide laulja
26. juuli – Sinéad O'Connor, iiri laulja
28. juuli – Martin Walser, saksa kirjanik
2. august – Anti Kidron, eesti psühholoog ja aimekirjanik
9. august – Ita Ever, eesti näitleja
14. august – Aksel Tamm, eesti kirjastustöötaja ja kirjanduskriitik
22. august – Toto Cutugno, itaalia laulja
23. august – Jevgeni Prigožin, Venemaa ettevõtja
23. august – Dmitri Utkin, Venemaa sõjapealik
26. august – Gleb Panfilov, vene filmirežissöör
11. september – Endel Tulving, eesti psühholoog
13. september – Mircea Snegur, Moldova riigitegelane
16. september – Helvi Jürisson, eesti kirjanik
18. september – Lembit Liivak, eesti hispanist ja tõlkija
19. september – Gianni Vattimo, itaalia filosoof
22. september – Giorgio Napolitano, Itaalia poliitik
24. september – Silvi Liiva, eesti graafik
28. september – Ion Druță, Moldova kirjanik
13. oktoober – Rein Saluri, eesti kirjanik
16. oktoober – Martti Ahtisaari, Soome poliitik ja diplomaat
27. oktoober – Jüri Gerretz, eesti viiuldaja, muusikapedagoog ja dirigent
29. oktoober – Rutt Hinrikus, eesti kirjandusteadlane
1. november – Jaan Rannap, eesti lastekirjanik
2. november – Kaia Iva, Eesti poliitik
3. november – Priit Vesilind, eesti ajakirjanik
4. november – Ando Leps, Eesti õigusteadlane ja poliitik
19. november – Rosalynn Carter, Ameerika Ühendriikide kirjanik ja aktivist, president Jimmy Carteri abikaasa
22. november – Emmanuel Le Roy Ladurie, prantsuse ajaloolane
25. november – Reet Varblane, eesti kunstiteadlane
27. november – Tiit Kuningas, eesti spordiajakirjanik ja mälumängur
29. november – Henry Kissinger, USA diplomaat ja poliitik
17. detsember – Othar Ioseliani, gruusia filmirežissöör
25. detsember – Benjamin Georg Lillemäe, eesti vaimulik
26. detsember – Boriss Rodoman, Venemaa geograaf
26. detsember – Wolfgang Schäuble, Saksamaa poliitik
27. detsember – Jacques Delors, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik ja majandusteadlane